Rahvusvaheline konsultatsioonifirma McKinsey leiab maailma uusi rohelisi kursse analüüsides, et 2050. aastaks majandusest kõigi heitmete välja rookimine läheb maksma märkimisväärselt rohkem kui seni arvatud.
Uuringus, mis kannab pealkirja "Majanduse teisenemine: mis muutub minnes üle null heitmetega majandusele" (The economic transformation: What would change in the net-zero transition) järeldatakse, et kui 2050. aastaks soovitakse jõuda null heitmetega majanduseni, siis tuleb selleks igal aastal erinevatele rohelistele lahendustele kulutada 8,25 triljonit eurot (9,2 triljonit dollarit). See on pool iga aastasest maailma ettevõtete teenitud kasumist, vahendab Reuters.
McKinsey majanduseksperdid leiavad samas, et lõppeks toovad sellised investeeringud kasu ja kliimamuutuste eiramise hind oleks palju suurem.
"Me leiame, et roheline üleminek saab olema üleüldine, märkimisväärne ja see nõuab alguses väga suuri investeeringuid. Mõju erinevate sektoritele, piirkondadele ja kogugikondadele saab olema väga erinev ja seda vaatamata isegi asjaolule, et see loob majanduskasvu võimalusi," kirjutavad uuringu autorid.
"Kuigi aeg on otsa saamas, annaks 2050. aastaks null-süsinikuheitmeteni jõudmine võimaluse, võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga, piirata maailma temperatuuri tõusu 1,5 kraadiga, mis omakorda aitaks ära hoida kliimamuutuste kõige rängemad tagajärjed."
Uuringus leitakse, et 2050daks aastaks null heitmeteni jõudmiseks on vaja investeerida energiasektorisse ja maakasutussüsteemidesse kokku ligi 250 triljonit eurot, ehk ühes aastas 8,25 triljonit eurot. Võrreldes seniste igaaastaste maailma rohelise ülemineku kulutustega, oleks seda 3,14 triljoni euro võrra aastas rohkem.
"Kulutuste kasv oleks 2020. aasta vääringutes võrreldav poole maailma ettevõtete kasumiga, veerandiga globaalsest maksutulust ja 7 protsendiga maailma majapidamise kulutustest," asetatakse uuringus rohekursi maksumus majanduse üldisesse konteksti.
Rohepöörde kogukulu oleks aastatel 2021–2050 7,5 protsenti maailma majanduse kogutoodangust.
New Yorki Ülikooli kliimamajandusteadlane Gernot Wagner, kes ei ole McKinsey uuringuga seotud, leiab:
"Kliimapoliitikad tähendavad päratuid inivesteeringuid ja tohutut turujõudude ümberhäälestamist tänaselt suure süsinikuheitme ja vähese tõhususe teelt vähese süsiniku ning suure tõhususe rajale.
Me oleme just kulutanud triljoneid dollareid Covidi taastekavadele. Kas [kliimakulutused] oleksid teostatavad? Jah. Kas sellega kaasneksid tohutud muutused? Loomulikult seda ka. Kust tuleb selleks raha? Kas intresside maksjatelt, maksumaksjatelt või aktsiaomanikelt?"
McKinsey osutab ka suurele ebakindlusele, mis taolise üleminekuga kaasneb ja tunnistab, et paljude sektorite ja kogukondade jaoks kujutavad need muutused suuri riske. Eriti puudutavad majanduse null-heitmetele üle minemise meetmed vaesemaid ja fossiilkütustest sõltuvaid riike.
Toimetas Karol Kallas