Bolti kuller. Foto: BigstockPhoto

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitlusest selgub, et sõidujagamis- ja kullerteenuste platvormide töötajatele peaks 81% vastanute arvates kehtima eesti keele oskuse nõue.

Novembri lõpus vahendas Eesti Rahvusringhääling Bolti valitsussuhete juhi sõnu, et platvormitöötajate eesti keele mitteoskamine pole probleem, sest kuus saadakse sel teemal üksikuid kaebusi ning Eestis pole esitatud ühtegi analüüsi, mis näitaks, et see vajadus on olemas. Ühiskonnauuringute Instituut uuris viimases küsitluses inimestelt, kas sellist nõuet peetakse vajalikuks ning kas neil on esinenud probleeme seoses platvormitöötajate keeleoskusega. 

Vastajatele esitati järgmine küsimus: „Kas Teie arvates peaks sõidujagamis- ja kullerteenuste platvormide (nagu Bolt ja Wolt) töötajatele kehtima eesti keele oskuse nõue?" 19% vastas „Ei" või „Pigem ei" ning 81% „Pigem jah" või jah".

Eesti rahvusest vastajatest arvab 89% ning muust rahvusest vastajatest 45%, et platvormide töötajatele peaks kehtima keeleoskuse nõue. Kõikide parlamendis esindatud erakondade toetajate enamus on samuti keeleoskuse nõude osas toetaval seisukohal. Isamaa toetajates arvab 95%, EKRE toetajatest 91%, Reformierakonna toetajatest 86%, SDE toetajatest 81%, Eesti 200 toetajatest 80% ning Keskerakonna toetajatest 52%, et platvormide töötajatele peaks kehtima keeleoskuse nõue. 

Lisaks küsiti vastajatelt ka nende teenuste kasutamise sageduse ning nende kasutamisel tekkinud probleemide kohta seoses töötajate keeleoskusega. Eesti rahvusest vastajatest, kes sõidujagamis- ja kullerteenuseid regulaarselt (vähemalt kord kuus) kasutavad, ütleb 66%, et neil ei ole tekkinud probleeme seoses töötajate keeleoskusega, 33% ütleb, et on tekkinud ning 1% vastas „Ei oska öelda".

Kuigi kahe kolmandiku regulaarselt teenuseid kasutavate eestlaste arvates neil seoses keeleoskusega probleeme tekkinud ei ole, arvab neist samuti 80%, et platvormtöötajatele peaks kehtima keeleoskuse nõue. 

Norstati küsitlus viidi läbi 4.-5. detsembrini veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat.

Toimetas Markus Järvi