Saksa keskpank peab lõpetama valitsuste võlakirjade ostu Euroopa Keskpanga (ECB) käivitatud majanduse stimuleerimise programmi raames, kuna see ei vasta Euroopa Liidu reeglitele, leidis Saksamaa konstitutsioonikohus teisipäeval.
Kohtunikud leidsid häältega seitse poolt ja üks vastu, et Euroopa Keskpank peab oma 2,7 triljoni euro suuruse võlakirjaostu programmi kolme kuuga reeglitega kooskõlla viima, vastasel juhul ei tohi Saksa Bundesbank selles enam osaleda, vahendab ERR.
Kohus leidis samas, et nende otsus ei puuduta ECB aprillis kokku lepitud skeemi, millega asutakse 750 miljardi euroga toetama koroonakriisist räsitud eurotsooni majandusi.
Oma otsuses leidis kohus, et ECB võlakirjaostud ei ole olnud kooskõlas nn "proportsionaalsuse põhimõttega", ehk teisisõnu on ECB oma mandaati ületanud. Kohtunikud hindasid nn "kvantitatiivse lõdvendamise" programmi, mis oli algselt aktiivne 2015-2018 aastatel ja käivitus uuesti 2019. aasta lõpus.
Programmi eesmärk oli toetada eurotsooni majandusi, hoides laenamise kulud tehislikult madalana. Kohus leidis aga, et ECB läks võlakirjaostudega liiale ja Saksamaa valitsus oleks pidanud sellele vastu astuma.
Ginter: tegu on erakordse tähendusega lahendiga
Vandeadvokaat ja Tartu Ülikooli Euroopa Liidu õiguse dotsent Carri Ginter leidis sotsiaalmeediasse postitatud kommentaaris, et tegu on ELi ajaloos erakordse tähendusega lahendiga.
"Seitsmekümnendatel Solange I (seni kuni) asjas ütlesid sakslased, et seni, kuni EL tasandil ei eksisteeri piisavat põhiõiguste kataloogi, jäävad nad valvama ka Euroopa Kohtu otsuste üle. Ehk siis Euroopa Kohus võis otsustada ja saksa konstitutsioonikohus võis üle otsustada. Kaheksakümnendate keskel ütlesid sakslased, et olukord põhiõigustega Euroopa Kohtus on piisavalt hea ning seni kuni olukord ei halvene, nad enam ei sekku. Ja nüüd 2020 tuli paras pauk," kirjutas Ginter.
Saksa konstitutsioonikohus ütles Ginteri hinnangul, et 2018. aasta detsembris Euroopa Kohtu poolt tehtud otsus oli piisavalt vale, et saksa kohtul tekkis uus võimalus sekkuda. "Kohtu sõnul on Euroopa Kohus andnud Euroopa Keskpangale liialt ulatuslikud vabadused ja oleks pidanud palju täpsemalt hindama seda, kas keskpanga poolt liikmesriikide majandustesse sekkumine on ikka proportsionaalne," märkis Ginter.
Tema sõnul rahuldus Euroopa Kohus eelnevalt kontrolliga, kas keskpank pole oma pädevuse piire jämedalt ületanud ("manifest" error of assessment).
"Selliselt anti Euroopa Keskpangale liialt vabad käed oma võimu laiendada, ütles Saksa Konstitutsioonikohus. Samas peaks Euroopa institutsioonid piirduma nende pädevustega, mille liikmesriigid on neile lepingutega andnud. Niisiis on laual väga tõsised etteheited nii Euroopa Keskpanga kui ka Euroopa Kohtu töö kvaliteedile. Vaieldamatult on tegemist ajaloolise olukorraga, kus gigandid peavad pingsalt otsima sobivat lahendust edasiseks kooseluks. Pingeline, aga põnev," tõdes Ginter.