USA investor ja ettevõtja Balaji S. Srinivasan leiab, et riikides, kus valitsus ei suuda koroonaviirusest lõplikult lahti saada, võib sellega võitlemisest saada paljude ettevõtjate jaoks uus ja potentsiaalselt pankrotini viiv püsikulu. See omakorda tähendab, et tarbijate jaoks hakkavad seni odavate teenuste hinnad tõusma.
Srinivasan märkis Twitteris, et kui mõni riik ei suuda viirust elimineerida, peavad tarbijad hakkama kaaluma, kas näiteks kinos või kontserdil käimine on piisavalt väärtuslik kogemus, et selle nimel nakkusega riskida.
Ta viitas hiljutisele USA uuringule, kus inimestelt küsiti, mil määral nad oleks nõus piirangute lõpetamisel tavapäraste tegevustega jätkama. Pea kaks kolmandikku vastanutest ütlesid, et suurele staadionikontserdile nad kas tõenäoliselt või kindlasti ei läheks. 61% oli samal seisukohal kinos või spordivõistlusel käimise ja 60% lennukiga lendamise suhtes.
Mõõdukaks optimismiks on uuringu järgi põhjust aga hambaarstidel ja juuksuritel – vastavalt 54 ja 52 protsenti vastanutest ütles, et nad tõenäoliselt või kindlalt neid teenuseid piirangute lõppedes kasutaks.
Justkui uus maks
Srinivasani sõnul tuleb ettevõtjatel kontrollimatust viiruse levikust mõelda kui uuest maksust, mis kehtib igale tehingule. "Mõned teie klientidest ei taha riskeerida. See tähendab, et ühiskonna võimetus viirust kontrollida tõstab erinevate tehingute hinda, mis varem olid soodsad," märkis ta.
Srinivasani sõnul on viirus justkui tervisekatkestus, tuues paralleeli elektrikatkestusega. "Meie ühiskond põhineb eksplitsiitselt elektrienergia kättesaadavusel ja implitsiitselt madalal tõsiste nakkushaiguste leviku riskil. Kui tervis katkeb, siis mõned ettevõtted ei saa tegutseda," ütles ta.
Srinivasani sõnul saavad tervisekatkestusest teiste seas löögi näiteks jaekaubandus, turism, restoranid-baarid, kontserdikohad, jagamismajandus ja laiemalt igasugune äri, mille eelduseks on suurte rahvahulkade kogunemine.
Srinivasani sõnul on igal ettevõtjal, kes soovib oma füüsilise äri avada, vaja edaspidi otsa vaadata hulgale probleemidele. Esmalt tekivad uued püsikulud desinfektsioonivahendite hankimise jms osas. Teiseks tuleb nüüd konkureerida digitaalsete alternatiividega – näiteks kinod peavad võistlema voogedastuskeskkondadega, nagu Netflix. Viimaks tuleb mõelda ka sellele, kuidas meelitada kohale tarbijaid, kelle sissetulekud on vähenenud.
Ettevaatus on põhjendatud
Kas hirm viiruse ees on aga ratsionaalselt põhjendatud? Srinivasani sõnul on näiteks Hiina andmete põhjal haiglaravil patsientide mediaanvanus 47 aastat, kusjuures 41% rasketest juhtudes esinesid alla 50-aastastel.
Lääneriikidest on USAs alla 50-aastaste osakaal hospitaliseerimistes moodustanud aga vaid 25% ja Ühendkuningriigis 20%. "Suur vahe, aga mitte kümnekordne vahe. Võib-olla seletab seda hiinlaste viletsam tervis või Lääne ühiskondade kõrgem keskmine vanus, või mõni muu faktor," märkis Srinivasan.
Ta tõi aga välja, et ka nn "kerged" haigusjuhtumid ei pruugi tegelikkuses sugugi kerged olla. Näiteks püsivad osadel patsientidel sümptomid nädalaid – ühel Ühendkuningriigi nakkushaiguste spetsialistil on need kestnud üle seitsme nädala.
Professor Paul Garner kirjutas 5. mail, kuidas tal tekkisid sümptomid juba märtsi keskel. Kuigi ta ei ole pidanud kordagi haiglasse minema, on haigus teda emotsionaalselt ja füüsiliselt rängalt kurnanud. Garneri kirjelduse järgi on erinevad sümptomid kord süvenenud ning siis jälle leevenenud, kuid päris lahti pole ta viirusest saanud.
Samuti pole Srinivasani sõnul selget teadmist selle kohta, millised võivad olla haigusjuhtumitest tekkivad hilisemad tüsistused. Lisaks on viimasel ajal olnud teateid ootamatute insultide kohta üsna noortel patsientidel ning nn Kawasaki haiguse sarnaste sümptomite avaldumisest lastel.
"Niisiis ei saa asjale läheneda nii lihtsustatult, et lõpetame piirangud ja majandus tuleb tagasi. Praeguse info alusel on ratsionaalne olla ettevaatlik. See ettevaatus tähendab omakorda suuremaid kulutusi. Ning paljud ettevõtted ei paku piisavalt väärtuslikku teenust, et neid kulusid katta – kuigi see pole nende süü," tõdes Srinivasan.
Selline olukord pole aga sugugi vältimatu. Srinivasani sõnul on paljud riigid juba viiruse kontrolli alla saanud. Selleks pole vaja lõputuid piiranguid – tuleb vaid lühiajaliste karmide piirangutega saavutada olukord, kus uute juhtumite arv on null, ning seejärel hoida nn replikatsioonikoefitsent alla ühe.
Toimetas Jaanus Vogelberg