Suured sotsiaalmeediaplatvormid jäävad neljapäeval allkirjastatud Ameerika Ühendriikide presidendi korraldusega ilma olulisest mugavustsoonist, mis lubab diktaatori moodi käitumist nimetada demokraatlike alusväärtuste kaitsmiseks ja heategevuseks, kirjutab Karol Kallas.
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump allkirjastas neljapäeval 28. mail presidendi korralduse, millega täpsustatakse riigis 1996. aastast kehtinud siivsa kommunikatsiooni seaduse paragrahvi 230 (Communications Decency Act Section 230).
Ilmavõrgu tsensuuri ennetamise presidendi korraldus (Executive Order on Preventing Online Censorship) on jagatud kaheksasse paragrahvi:
Esimeses poliitika paragrahvis põhjendatakse, miks kõnealune korraldus on välja antud. Paragrahvis seletatakse lahti, et sõnavabadus on Ühendriikide ühiskonna nurgakivi. Suurtest sotsiaalmeediaplatvormidest on saanud üks 21. sajandi suurimaid avalikke arutelutandreid (public square). Nimetatud võrgustikud tsenseerivad arvamusi, mis neile ei meeldi ja on nii seadnud ennast ühiskonda ohustavale võimupositsioonile.
Trump toob välja näiteid, kuidas konservatiive ahistatakse, samas kui Demokraatidel lubatakse segamatut levitada valesid või kuidas Google piirab YouTube'i kasutajate sõnavabadust, ehitades samas Hiina Kommunistlikule Parteile sobiva otsimootori.
Teises, kuidas inimesi ilmavõrgu tsensuuri eest kaitsta, paragrahvis seletatakse lahti "paragrahv 230-e" täpsustused. "Paragrahv 230" sätestab, et ilmavõrguteenuse pakkujad ei vastuta teenuse kaudu levitatava sisu eest. Nimetatud seadus peab edaspidigi kaitsma ilmavõrgu sõnavabadust, kuid see ei tohi kaitsta neid, kes seda piiravad.
Paragrahvis võetakse lahti nõndanimetatud "hea samariitlase" klausel, millega ettevõtetele on lubatud kahjuliku sisu piiramine. Omal ajal mõeldi sellega, et lapsed ei tohiks näiteks pääseda ligi pornograafiale. Samas on nimetatud paragrahvis samuti öeldud, et peab säilima "vaba poliitiline mõttevahetus." Kahjuliku sisu piiramine peab toimuma "heas tahtes," kuid tänaste suurte sotsiaalmeediateenuste puhul on asi heast tahtest kaugel.
"Paragrahv 230" eesmärgiks ei olnud hiiglaslikke rahvuslikku arutelu kontrollivate ettevõtete loomine, millel on õigus oma äranägemise järele ükskõik millist sisu tsenseerida ja mille tegevust kaitseb täieline immuunsus. Kui internetiettevõtted lähevad sõnavabaduse kallale, siis on tegemist sisu toimetamisega, mis toob kaasa immuunsuse kaitse kaotamise ja nad hakkavad oma tegevuse eest vastutama.
Korraldusega nähakse ette, et kuuekümne päeva jooksul tuleb asjasse puutuvatel ametkondadel esitada kirjeldatud probleeme lahendavad seaduseparandused.
Kolmandas korralduse paragrahvis nähakse karistusena ette, et ilmavõrguteenused, mis piiravad sõnavabadust, jäävad ilma maksumaksjate ehk riigiasutuste ja ametkondade reklaamirahast ning kuidas seda läbi viia.
Neljanda paragrahviga nähakse ette internetiteenuste tegevuse riiklik uurimine ja põhjendatakse, miks seda on vaja. Uurimise viivad läbi föderaalne kaubanduskomisjon (Federal Trade Commission; FTC) ja justiitsministeerium.
Viienda paragrahviga nähakse ette ilmavõrguplatvormide võimalikku ebaõiglast ja diskrimineerivat tegevust jälgiva töörühma moodustamine. Töörühma üheks esmaseks ülesandeks on osariikide tarbeks sellist tegevust karistava näidisseadusandluse loomine.
Kuuenda paragrahviga antakse justiitsministeeriumile ülesanne eelpool kirjeldatud eesmärke toetavate föderaalseaduste loomine.
Seitsmendas paragrahvis täpsustatakse, mida tähendab "ilmavõrguplatvom."
Kaheksandas paragrahvis kirjeldatakse keda, mida ja kuidas see seadus mõjutab või ei mõjuta.
Twitter, mille käitumine presidendi korralduse esile kutsus, vastas sellele järgnevalt: "See presidendi korraldus on väga olulise seaduse tagurlik ja politiseeritud tõlgendamine. Paragrahv 230 kaitseb Ameerika innovatsiooni ja väljendusvabadust ning selle demokraatlikke alusväärtuseid. Selle ühepoolse kõrvaldamise katsed ähvardavad ilmavõrgu- ja sõnavabadusi."
Kirjeldatud korralduse teemal läheb ilmselt suuremaks jagelemiseks, kuid presidendi korraldus on seadus. Selle muutmiseks on vaja Ülemkohtu otsust ja ülemkohtus on rohkem konservatiive kui progressiive.
Üks võimalus on lisaks see, et see keerab kummuli sotsiaalmeediaplatvormide ärimudeli.
Ameerika Ühendriikide seadusandlus on tohutu monstrum ja riigi kohtuotsuste langetamisel on olulisel kohal eelnevad pretsedendid. Millist mõju kirjeldatud presidendi korraldus hakkab täpsemalt omama, saab teada alles peale esimeste kohtuotsuste langemist.