Sotsiaalministeeriumis küpseb kava kaotada hormoonravi ja kirurgilise soovahetuse tegemiseks seni kehtinud ekspertkomisjoni loa vajadus. Edaspidi peaks vaid soo juriidiliseks muutmiseks komisjoni vastuvõtul käima, vahendab ERR.
Heitkem esmalt pilk praegusele olukorrale. Seni on soovahetuse protsessi Eestis reguleerinud juba 1999. aastal vastu võetud määrus, mis jõustus toonase sotsiaalministri Eiki Nestori ametiajal. Selle kohaselt annavad soo vahetamiseks inimestele õiguse põhiseaduse paragrahvid 26 ja 28.
Esimene neist ütleb, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele, millesse ei tohi sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Paragrahv 28 sätestab aga, et igühel on õigus tervise kaitsele.
Toona tõdeti, et seaduslikke piiranguid soo vahetamiseks pole, kuid kehtestati siiski määrus, mille järgi peab soo vahetamist taotlev isik esitama ministeeriumile avalduse ning seejärel käima kahel korral arstliku ekspertiisikomisjoni ees. Esimesel korral teeb komisjon muuhulgas kindlaks, et transseksuaalne identiteet on püsinud juba vähemalt kaks aastat ning ei ole psühhiaatri kinnitusel tingitud psüühikahäirest.
Komisjoni jaatavale otsusele järgneb sotsiaalministri käskkiri, mille järel võib transseksualismi diagnoosi korral alustada hormoonraviga ning aasta hiljem ka soo kirurgilise muutmisega, kui jõutakse järeldusele, et isik on sotsiaalselt adapteerunud. Veel aasta hiljem tuleb soovahetajal uuesti komisjoni ette minna, kes seejärel saab tema soovahetuse ka juriidiliselt kinnitada.
ERR vahendab, et nüüd soovib sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond määrust "tehnilistel kaalutlustel" muuta – nimelt muutub olemasolev määrus kehtetuks, kui jõustub uus rahvatervishoiu seadus.
Eelnõus on aga ka väga sisuline muudatus – nimelt ei reguleeriks uus määrus enam soo meditsiinilist muutmist ehk hormoonravi ja kirurgilist sekkumist, mida sotsiaalministeeriumi meelest reguleerib piisavalt ka võlaõigusseadus. Ekspertkomisjoni hooleks jääks vaid soo juriidiline muutmine, milleks piisab ühest kohtumisest.
Pikemalt saab teemast lugeda ERR-ist.
Toimetas Jaanus Vogelberg