Euroopa kõrgeim õigusemõistja, Euroopa Kohus, asus Kesk-Euroopa ülikooli tõttu Ungari valitsuse ja George Sorose vahel puhkenud tülis heategija poolele.
Teisipäeval avalikustatud kohtu otsuses teatakse, et Ungari valitsuse poolt vastu võetud haridust puudutavad seadused, mille tõttu Sorose Kesk-Euroopa Ülikool (Central European University; CEU) pidi riigist lahkuma, ei ole kooskõlas Euroopa Liidu seadustega, vahendab The Telegraph.
Euroopa Kohtu (EK) otsuses kirjutatakse, et "tingimused, mida Ungari valitsus seadis välismaistele kõrgema hariduse institutsioonidele nende tegevuse korraldamiseks riigi territooriumil, pole ELi seadustega kooskõlas".
Üheks muudatuseks oli näiteks, et Ungari sidus nende riigis tegutsevate välismaist päritolu ülikoolide tegevuse ülikooli päritoluriigi ja Ungari vahelise kahepoolse lepinguga. Samuti seati tingimuseks, et antud ülikool tegutseb ka koduriigis.
Kohtu hinnangul rikuti selliste nõudmiste seadmisega Maailma Kaubandusorganisatsiooni raamlepinguid, millega Ungari on liitunud ja rikkus ELi põhiõiguste sätteid.
Kohtuotsus tähendab, et Ungari valitsus peab koheselt tegema kõik, et nende riigis oleks nii, nagu Euroopa Kohus seda nõuab. Kui Ungari seda ei tee, on Euroopa Komisjonil õigus riiki trahvida.
Konflikti keskel on Sorose asutatud Kesk-Euroopa Ülikool, mille juriidiline aadress on Ameerika Ühendriikide New Yorki osariigis. Orbani valitsuse vastu võetud seaduste tõttu pidi CEU suurema osa oma tegevusest Budapestist üle kolima Austria pealinna Viini.
CEU asutati 1991. aastal ja heategija panustas sellesse 880 miljonit dollarit, mis tegi sellest hoobilt ühe Euroopa rikkama ülikooli. Teine asi, millega CEU silma paistab, on väga madal õppejõudude-üliõpilaste suhe, ehk suure hulga üliõpilaste kohta on väga vähe õppejõude.
Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetluse Ungari vastu 2017. aasta aprillis ja kaebas riigi Euroopa Kohtusse sama aasta detsembris.
"Heategija" sõnul on tema võit Euroopa Kohtus "võit euroopalikele põhiväärtusele".
"Otsus tuli CEU jaoks liiga hilja. Me ei saa Ungarisse tagasi pöörduda, kuna sealsed seadused ei vasta akadeemilise vabaduse nõudmistele," kirjeldas tänast olukorda miljardärist "heategija".
"Euroopa Liit arutab praegu, kuidas siduda oma toetused õigusriigi põhimõtetega. Ma kutsun Euroopa Liitu üles tegema Ungarist näidisjuhtum," tegi Soros ettepaneku Ungari karistamiseks.
Euroopa Parlamendis Ungari "küsimusega" tegelev rohelisest MEP Gwendoline Delbos-Corfield, kes on üks vihasemaid ELi raha sidumise "õigusriigi põhimõtete järgmisega" toetajaid, rääkis ajakirjanikele: "Euroopa Kohtu otsus näitab, mis peaks selge olema igale Euroopa demokraatiale: meetmed, millega takistatakse akadeemilist vabadust, pole kooskõlas Euroopa Liidu seadustega. Ülikoolide riigist lahkuma sundimine on ebademokraatlik, see on Euroopa väärtuste vastane ja nüüd on see kuulutatud ka ebaseaduslikuks."
Prantsuse päritolu roheline poliitik jätkas, et "see [otsus] peaks saatma Orbanile sõnumi, et on aeg lõpetada autokraatia poole pürgimine ja loobuda Ungari valitsuse ebademokraatlikust kursist."
Ungari justiitsminister Judit Varga lubas, et nad rakendavad kohtuotsust vastavalt ungarlaste huvidele ja osutas, et riigi seadused puudutavad ka kümneid teisi riigis tegutsevaid kõrgemaid õppeasutusi ning uued haridusseadused on puudutanud ainult üksikuid.
Ministri rõhutas, et riiki pole vaja "postkastiülikoole" ning lisas, et riigi ülesanne on tagada usaldusväärne haridussüsteem.
CEU asutati 1991. aastal ja Soros panustas sellesse 880 miljonit dollarit, mis tegi sellest hoobilt ühe Euroopa rikkama ülikooli. Teine asi, millega CEU silma paistab, on väga madal õppejõudude-üliõpilaste suhe, ehk suure hulga üliõpilaste kohta on väga vähe õppejõude.
Sorose ülikool on esimene omasugune, mis tõi endise "raudse eesriide" taha nõndanimetatud "soouuringud" ja täna on seal nimetatud valdkonnale pühendatud terve kateeder. Seal tegeletakse veel "rahvusluse uuringutega" ja "kriitilise rassiteooriaga" Viimane on näiteks CEU-s treenitavate inimõiguslaste ja "põhiseaduste spetsialistide" jaoks kohustuslik aine.
Toimetas Karol Kallas