Iraani president Hassan Rouhani süüdistas 27. novembril toime pandud juhtiva tuumateadlase Mohsen Fakhrizadehi mõrvas Iisraeli. Riigipea sõnavõtt järgnes Iraani välisministri avaldusele, milles süü Iraani väidetava salajase tuumarelva programmi juhi surmas omistati samuti juudiriigile, vahendab Adrian Bachmann.
Lähis-Ida riikidest ainsana tuumarelva omava Iisraeli eriteenistus Mossad on viimase dekaadi jooksul korraldanud vähemalt nelja Iraani tippteadlase mõrva, lootuses pidurdada Pärsia suurriigi (sarnaselt Iisraelile avalikult eitatud) tuumarelvaprogrammi arengut.
Iisrael, mis on varemalt omistanud Fakhrizadehile Iraani salajase tuumaprogrammi juhi staatuse, on ametlikult eitanud igasugust seotust reedel aset leidnud mõrvaga, kus Fakhrizadehi autot ründasid neli relvastatud terroristi. 2018. aprillis nimetas Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu Iraani tuumarelva arendamises süüdistavas kõnes Fakhrizadehi isikuks "kelle nime tasub siinolijatel meelde jätta". Iraani juhtiva tuumateadlase tapmine leidis aset ligi 11 kuud pärast Iraani rahvuskaardi kindrali Quasem Soleimani mõrva USA droonirünnakus.
Kõigest kuus päeva enne Fakhrizadehi tapmist leidis Saudi-Araabias, Neomi linnas, aset 2-tunnine salajane kohtumine Iisraeli peaministri Netanyahu, USA välisministri Pompeo ning (samuti tuumavõimekuse loomisega algust tegeva) Saudi-Araabia kroonprints Mohammad Bin Salmani vahel.
Arutelu teemadeks olid diplomaatiliste suhete sisseseadmine Iisraeli ja Saudi-Araabia vahel ning Iraaniga seonduvad küsimused. Möödunud nädalal refereeris ka New York Times kolme anonüümseks jäänud USA luureametnikku, kelle sõnul oli Fakhrizadehi mõrva näol tegemist Iisraeli poolt korraldatud rünnakuga.
Analüütikute hinnangul on järjekordse Iraani teadlase mõrva taga Iisraeli soov pidurdada Teherani tuumaprogrammi veel enne kui 2015. aastal sõlmitud tuumaleppest (mis andis Iraanile võimaluse majandussanktsioonide lõdvendamiseks ning tuumamaterjali piiratud rikastamiseks rahvusvaheliste agentuuride kontrolli all) ühepoolselt taganenud Trumpi administratsioon ametist lahkub ning suhted Iraani ja lääne vahel normaliseeruvad.
Iraani president Rouhani sõnas, et "Iraani vaenlased peaksid olema teadlikud, et iraani rahvas ei jäta kuriteole vastamata", ent teevad seda "omal ajal ja viisil", olles liiga targad, et "astuda Iisraeli poolt üles seatud lõksu".
Nii viitas Rouhani ilmselt Iisraeli eeldatavale kalkulatsioonile provotseerida Teherani teostama vasturünnakut ajal, mil Bideni administratsiooni ametisse vannutamine võiks anda Iraanile tulevikus lootust pingete maandamiseks ning riigi majandust rusuvate sanktsioonide leevendamiseks.