Brexiti leppe suurimaks takistuseks on saanud Euroopa Liidu liikmesriikide kalurite õigus püüda Ühendkuningriigi vetes kala. Fotol meeleavaldajad Westminsteris 07.12.2020. Foto: Scanpix

Ajal kui Euroopa Liit ja Ühendkuningriik peavad viimaseid päevi Ühendkuningriigi Liidust lahkumise leppe osas kõnelusi, on 773 000 poolakat esitanud avalduse sooviga jääda alatiseks saareriiki elama.

Tänaseks on Briti võimud kinnitanud neist avaldustest 80 protsenti, kuna need inimesed on Ühendkuningriigis elanud üle viie aasta. Sooviavaldajatest ainult 18 protsenti on riigis elanud sellest ajast vähem ja nemad saavad seniks, kui täitub viis aastat, ajutise elamisloa, vahendab ReMix.

Enamus Ühendkuningriiki jääjatest on inimesed, kes kolisid sinna koheselt peale Poola Euroopa Liitu astumist 2004. aastal.

Toona oli Poolas 20 protsendine tööpuudus ja need, kes ka tööd tegid, tegid seda ajutise töölepinguga ning teenisid suure tõenäosusega palka tänases vääringus 350 euro ümber. Toona oli Ühendkuningriigis näiteks nõudepesijana võimalik teenida kordades rohkem.

Tänaseks pole veel selge, millised saavad olema Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi suhted peale viimase Liidust lahkumist. Küll aga on teada, et alates 2021. aastast pole Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel enam automaatset õigust ühendkuningriigis elada ja töötada ja neid koheldakse samamoodi kui teisi sisserändajaid.

Lubasid Ühendkuningriigis elada ja töötada hakatakse jagama punktisüsteemi alusel, milles hinnatakse haridustaset, inglise keele oskust ja taotleja vanust.

Inimestel, kes soovivad asuda Ühendkuningriigis tööle, peab olema ette näidata töökoht, mille palk on vähemalt 26 500 naelsterlingit (ca 30 000 €) aastas. See on palk, mida on pea võimatu teenida töötades restoranides, hotellides, hooldekodudes või ehitussektoris.

Selline palganõue tähendab, et lihtööliste tööränne Ühendkuningriiki saab lõpu.

Toimetas Karol Kallas