Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse komissar Věra Jourová kuulutab avalikult, et Ungari ja Poola on nende kristlike ja traditsiooniliste tõekspidamiste tõttu Euroopa Liidu "sihikul" ning ähvardab neid erinevate karistustega, nagu näiteks hääleõiguse äravõtmise ja rahastuse piiramisega, vahendab Karol Kallas.
Mõttekoda Euroopa Demokraatia Nõustamine (European Democracy Consulting; EDC) avalikustas jaanuari lõpus uuringu, millest selgub, et Raudse Eesriide tagant Euroopa Liitu jõudnud riikide esindajad on ühenduse tippjuhtkonnas äärmiselt alaesindatud. Samas need, kes "Uue Euroopa" riikidest on Euroopa Liidu tippu pääsenud, on reeglina kõik Liitu valitseva nomenklatuuri meelse ultrapahempoolse maailmavaatega ja jäägitult truud "vanade liikmete" progressistlikule bürokraatiamasinale, mida eelkõige esindavad Saksamaa ja Prantsusmaa.
Sellise Euroopa Liidu "väärtustega" üdini nõustuva meelelaadi parimaks näiteks on Euroopa Liidu Nõukogu endine president Donald Tusk, kes on oma kodumaa Poola kristlikud väärtused ja massisisserände vastasuse kõikmõeldavates vormides hukka mõistnud.
Teine silmapaistvalt endisest idablokist pärit Euroopa Liidu ideoloogilise peavoolu meelne tippbürokraat on slovakist Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič, kes näiteks vaatamata Komisjoni pea totaalsele läbikukkumisele Liidu Covid-19 vaktsiinidega varustamisel, on Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile jaganud jäägitut kiitust.
Ilmselt kõige radikaalsemaks ja kättemaksuhimulisemaks Kesk-Euroopa päritolu bürokraadiks võib täna pidada Euroopa Komisjoni asepresidenti Jourovát. Ultrapahempoolse üleliidulise poliitilise ühenduse Renew Europe (Uuenev Euroopa) liikmest "väärtuste ja läbipaistvuse" komissar on äärmuslikult sisserändemeelne ja eriti kriitiline Euroopa Liidu konservatiivsete valitsuste suhtes.
2. veebruaril Saksamaa päevalehele Handelsbaltt antud intervjuus rääkis Jourová avameelselt oma plaanidest rakendada Ungari ja Poola vastu Euroopa Liidu aluslepingu 7. artikli karistusmeetmeid. Kui see komissaril läbi läheb, tähendab see karistatavatelt hääleõiguse äravõtmist ja Liidu rahastuse märkimisväärset piiramist.
"Väärtuste ja läbipaistvuse" komissar tõi intervjuus välja kaks valdkonda, millega ta kavatseb konservatiivseid Visegradi riike rünnata, milleks on ajakirjandusvabadus ja õigussüsteemi sõltumatus. Tema sõnadest saab järeldada, et kasutusele võetakse nõndanimetatud "õigusriigi põhimõtete" mehhanism, millega üritatakse Ungarilt ja Poolalt välja pressida konservatiivse maailmavaate hülgamine ja oma kohtusüsteemi allutamine ultravasakpoolse Euroopa Kohtu nägemusele. Komissar ei üritagi olla erapooletu, mida tema amet nõuab ja ähvardab "liikmesriike, kes väidetavalt rikuvad demokraatlikke põhiõiguseid, rahaliste sanktsioonidega".
Jourová avaldab samuti lootust, et Ungari ja Poola poolt Euroopa Kohtusse viidud vaidlus, millega seatakse küsimuse alla Euroopa Liidu rahastuse sidumine "õigusriigi põhimõtetega", leiab kiire lahenduse. Kasutades sõnastust, mis ei jäta kahtlust, milline saab olema Euroopa Kohtu lahend, on komissar kindel, et Komisjoni "kasutada on uus, õiglane ja väga tõhus vahend [õigusriigi põhimõtted], millega saab rikkumise korral lõigata ära Euroopa Liidu eelarvest tulevad vahendid."
Seniks kui Kohus pole otsust langetanud, lubab Jourová kasutada mässavate Euroopa Liidu valitsuste vastu teisi vahendeid. Olles kindel, milline saab olema Euroopa Kohtu lahend, avalikustas komissar, et Euroopa Komisjon koostab juba plaane, kuidas tulevasi sanktsioone hakatakse rakendama tagasiulatuvalt. Ehk kui Euroopa Kohtu otsus langeb mõne kuu pärast, loetakse see kehtivaks juba 1. jaanuarist 2021, mis ajast saab tagasiulatuvalt rakendada ka sanktsioone.
Kuigi Poola vastu on üheks suurimaks etteheiteks käimasolevas kohtuasjas riigi kohtusüsteemi väidetav sõltuvus poliitikast ja poliitikutest, on komissar äärmiselt kindel, et Euroopa Kohus langetab otsuse Euroopa Komisjoni meele järele. Ta lubas alustada peale Kohtu ostust rikkumismenetlustega "otsekohe", mis halvemal juhul võib süüdistatavate riikide jaoks lõppeda hääleõiguse äravõtmisega.
Paraku sellised "ettenägelikud" kommentaarid Kohtu tulevaste otsuste suhtes osutavad otseselt Euroopa Kohtu ideoloogilisele kallutatusele ja vähendavad usaldust Euroopa Liidu kõrgema kohtu vastu.
Äärmist hoolimatust Euroopa Liidu Nõukogu otsuste ja aluslepingute vastu on üles näidanud ka Euroopa Komisjoni president Leyen. Detsembri lõpus Europarlamendile peetud kõnes pidas ülemkomissar Euroopa Liidu riigijuhtide sügist otsust lükata "õigusriigi põhimõtete" kehtestamine kaheks aastaks edasi "õiglusega venitamiseks" ja lubas, et põhimõtete regulatsioon hakkab kehtima 2021. aasta esimesest päevast.
Arvamusloos on kasutatud portaalis ReMix ilmunud Daniel Deme kolumni materjale.