Praktiliselt ainsana Euroopa riikidest koroonaviiruse tõrjumise eesmärgil oma ühiskonda mitte sulgenud Rootsi oli 2020. aastal tunnistajaks väiksemale suremuse kasvule kui enamus Euroopa riike, teatab Reuters.
Eurostati poolt kogutud andmete kohaselt on Rootsis 2020. aastal surnud 7,7% inimesi rohkem kui möödunud neljal aastal keskmiselt. Kuigi see näitaja on märgatavalt kõrgem kui naaberriikides Taanis, Soomes ja Norras (vastavalt 1,5%, 1,0% ja 0%), on see ometi oluliselt madalam kui erakordselt rangeid ühiskonna sulgemisi praktiseerinud Hispaania ja Belgia puhul, kus liigsuremus aasta lõikes ulatus vastavalt 18,1 ja 16,2 protsendini.
Vaatluse all olnud kolmekümnest Euroopa riigist, mis rakendasid ja rakendavad üha rangeid ühiskonna sulgemise meetmeid, oli 21 riigi suremus suurem kui tavapärast elukorraldust suuresti jätkanud Rootsis.
Nakkushaiguste eksperdid on tõtanud selgitama, et Rootsi kogemust ei tohiks tõlgendada tõestusena koroonasulgude täielikust mõttetusest, kuid ka nemad on sunnitud möönma, et "Rootsi valitud lahendused väärivad lähemat uurimist."
Viimastel nädalatel on Euroopa suurriigid Saksamaa ja Prantsusmaa järjekordselt pikendanud ühiskonna sulgemisi, põhjendades meetmeid koroonaviiruse positiivsete testide kasvu ning koroonasurmade tõusuga. Majandusteadlased kinnitavad, et ühiskonna jätkuv lukus hoidmine pikendab majandusliku taastumise perioodi märgatavalt.
Kuigi Euroopa rahvad on ühiskonna sulgemisega enamasti leppinud, annavad viimastel kuudel Londonis, Amsterdamis ja muudes linnades aset leidnud meeleavaldused märku, et rahulolematus kasvab.
Rootsi valitsus valis mõõdukad, peamiselt vabatahtlikkusel põhinevad meetmed, mis kutsuvad elanikkonda üles olema tähelepanelikumad isikliku hügieeni osas ning praktiseerima vabatahtlikku sotsiaalset distantseerumist. Rootsi ühiskond tervikuna on aga suuresti pääsenud senise elukorralduse katkestamisest.
Toimetas Markus Järvi