Riigikantselei poolt koostatud nn Kaja Kallase valge raamatu koostamisel kasutati IT-ekspert Kaido Kallikormi poolt esitatud ettepanekuid, millele aga lõppdokumendis kordagi ei viidata. Pärast Objektiivi päringut vabandas kantselei Kallikormi ees, kuna siiani polnud mees juba veebruari lõpus saadetud kirjale mingit vastust saanud.
Kallikorm saatis 23. veebruaril riigikantseleile kirja, mille palus edastada valitsuse teadusnõukojale. "Olen ameti poolest nõustamas mitmete riikide ametkondi nii ökonoomika, energeetika kui IT valdkondades ning sooviksin jagada oma teadmisi ja parimaid praktikaid, mis on osutunud tulemuslikumaks, kui Eestis täna kasutusel olev stiihilise reageerimise metoodika," kirjutas Kallikorm.
Ta märkis, et sarnaselt arvutisüsteemides toimivatele programmialgoritmidele on võimalik rakendada ka nn ühiskondlikke algoritme, mis "annavad võimaluse teatud dünaamikaks ning ühtlasi loovad selgemad piirid ja arusaamise ka ühiskonnas tervikuna." Näiteks tõi ta Eesti NSV energiasüsteemi, mil igapäevaselt anti meedias teada kehtivast tarbimisrežiimist.
Seejärel pakkus Kallikorm välja, et segadust koolide, klasside ja ettevõtete sulgemisega annaks vältida, kui kehtestada selgepiirilised ohutasemed. Näiteks tähendaks tase 5, et maskid on kohustuslikud, aga kõik asutused ja koolid on avatud. Tase 3 tähendaks, et maskid on kohustuslikud, koolid avatud, kauplused aga suletud. Tase 1 tähendaks, et kõik asutused on suletud ning väljas viibimine keelatud. "Tasemete arvestamine tuleb siduda nakkuskordajaga. Kuigi Eesti on küllalt väike, võib seda lahendust dimensioneerida ka maakondade lõikes. Tsükli kehtestamine saaks olla kas päeva, nädala või kuu põhine," pani Kallikorm ette.
"Praktikas toimib lahendus sellisena: kõikidest meediakanalitest antakse teada, et nakkuskordaja on X ja (järgmisel päeval, nädalal, kuul) rakendub sellele vastav ohutase, mille kohaselt on koolid distantsõppel, ettevõtted suletud, toidukauplused avatud (seda, mis täpselt suletud või avatud, saab loomulikult reguleerida vastavalt ohutasemele). Antud lahendus peab lisaks sulgemistele sisaldama ka ettevõtete toetusplaani. Sellise lahenduse tulemusena ei pea enam tekitama asjatut poleemikat sulgemiste ja avamiste osas, ega segadust ettevõtjatele, kooliõpilastele, lastevanematele – kui ametlik kordaja on x, siis tuleb ühiskonnal tervikult käituda vastavalt. Kui kordaja jõuab tasemele x-n, siis vastavalt leevenevad ka piirangud," kirjeldas Kallikorm.
Idee läks käiku
Oma kirjale ta riigikantseleist vastust ei saanud. Kantselei selgitas aga nüüd Objektiivi päringu peale, et Kallikormi ettepanekud jõudsidki "ühe sisendina" valgesse raamatusse. "Kaido Kallikormi selgepiiriliste ohutasemete seadmise ettepanek oli üheks sisendiks „Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes" koostamisel lisaks paljudele teistele sisenditele," teatas kantselei.
Riigikantselei viitas, et valgele raamatule sarnaseid dokumente on loonud ka näiteks Saksamaa ja Iirimaa. Valge raamatu üheks sisendiks oli kantselei teatel ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) vastav dokument. "Teadusnõukoda on ohutasemete seadmise ideed arutanud korduvalt, nii „Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes" koostamise käigus kui ka varasemalt," märkis kantselei.
Eesti valge raamatu dokumendist aga viidet Kaido Kallikormile ei leia. "Lähtealuste koostamist koordineeris riigikantselei, kes konsulteeris Vabariigi Valitsust nõustava teadusnõukojaga, asjaomaste ministeeriumide ja riigiasutustega. Koostamisel on kasutatud riigikantselei tellitud uuringuid, Arenguseire Keskuse aruandeid ning Eesti ja teiste riikide teadusuuringuid. Samuti on kogemusi ammutatud teiste samasisulistest dokumentidest (sh Saksamaa, Soome, Šotimaa, Ühendkuningriik)," kirjutatakse valge raamatu sissejuhatuses.
Nüüd saatis kantselei lõpuks ka Kallikormile vastuse. "Esmalt väga vabandame, et me ei ole Teie 23.02.2021 saadetud e-kirjale vastanud. Täname Teid väga heade mõtete ja ettepanekute eest! /…/ Oleme nii teie mõtteid kui ka teistest allikatest pärinevat infot kasutanud „Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes" koostamisel," seisab kirjas.
Kallikorm: küllap peeti heaks ideeks
Kaido Kallikorm sõnas Objektiivile, et antud juhtumi puhul pole tähtis mitte tema isik, vaid riigi üldine käitumine säärastel puhkudel – kodanikke justkui soovitakse kaasata, kuid ettepanekud lähevad nö musta auku. Tema sõnul on positiivne, et ideed leidsid kasutust, kuid enda sõnul oleks ta soovinud neid pikemalt lahti seletada – antud juhul võeti kasutusel esialgne "toorik". "See äratuntav koht (Kaja Kallase esinemises – toim.) oli sõnastuses "ohutasemed" – siis sain aru, et jube tuttavaks läheb see jutt," muigas Kallikorm.
Kallikormi sõnul ajendas teda teadusnõukojale kirjutama see, kui kaootiliselt Eestis piiranguid rakendati. "Kogu aeg kinni-lahti, aga aasta aega ei kuule ühtegi värsket mõtet. Ise elan Rootsis – siin on näha, kuidas asjad otsustatakse ära ja tehakse, et pole täna nii – homme naa," tõdes Kallikorm.
Tema sõnul on piirangute puhul vaja selgust. "Vanemad ei tea, kas laps läheb kooli, firmad ei tea, kas on kaugkontor või töö kohapeal. ENSV ajal ei olnud internetti, aga suudeti kommunikeerida kogu riigile sõnum, mis toimub energeetikas täna – kellel oli vaja, see sai aru," tõi Kallikorm näite. Sama loogika kehtib tema sõnul ka näiteks rannas, kus punane lipp annab selge sõnumi – täna vette ei lähe.