Vastavatud Euroopa Prokuratuuriga ei ühine viis Euroopa Liidu liikmesriiki: Ungari, Poola, Taani, Rootsi ja Iirimaa. Ungari justiitsminster Judit Varga leiab, et kogu Euroopa Prokuratuuri töö on kaootiline ja ebakindel.
"See on suveräänsuse küsimus. Euroopa prokuratuuri (European Public Prosecutor's Office; EPPO) asutamisega tahab Brüssel liikmesriikide arvelt veelgi enam võimu enda kätte krahmata. EPPO aluseks olev dokument ei vasta kõige algelisematelegi asjatundlikele ja professionaalsetele nõudmistele nagu liikmesriikide enesemääramine ning täielik austus nende põhiseadusliku struktuuri vastu," vahendab Varga sõnu uudistekanal ReMix.
"Euroopa Prokuratuuri idee tekitab tänaseni palju küsimusi ja sellel on mitmeid lahendamata probleeme ja puudujääke. Kui me vaatame [EPPO] üldist pilti, siis kogu organisatsioon on kaootiline ja ebakindel," osutas Varga. Vastutustundliku otsuste langetaja, otsustas Ungari valitsus jääda Prokuratuuri tööst eemale. Me jääme vaatlejaks ja jälgime huviga, kuidas EPPO töö hakkab välja nägema. See oleks [Euroopa] integratsioonile väga ebameeldiv kui tegemist oleks taas ühe riikideülese väljapressimise lahendusega," jätkas justiitsminister.
Tema sõnul on võitlus korruptsiooniga väga tähtis nii Euroopa kui riikide tasandil, kuid selle lahenduseks ei peaks olema üha uute ja uute institutsioonide loomine.
"Pealegi on olemas juba hulk raamistikke, mis täidavad samu korruptsoonivastaseid eesmärke. Neist olulisemad on inter alia Eurojust ja OLAF.
Kuigi Ungari ei ole Euroopa Prokuratuuri liige, teeb riigi prokuratuur siiski uue Euroopa asutusega koostööd ja sõlmitud on koostöölepegi.
Ungari EPPOst eemalejäämises nähti aga järjekordset "õigusriigi põhimõtete" jalge alla tallamist. Varga vastas kahepalgelistele süüdistustele ajalehes Magyar Hírlap:
Kui mingi organisatsiooniga ühinemine on vabatahtlik, siis see ei ole kohustuslik.
Kõik senised Euroopa Prokuratuuri puudutavad avaldused osutavad tänaseni, et see on ainult järjekordne liikmesriikide survestamise ja väljapressimise vahend Euroopa Liidu arsenalis.
Samuti pole ära unustatud ühtegi kaksismoraali võtet: EPPOga ei ühinenud kokku viis riiki, peale meie veel Iirimaa, Taani, Rootsi ja Poola, kuid ainult Ungarit süüdistatakse, et see rikub õigusriigi põhimõtteid kui ei ühine organisatsiooniga. Mille pärast ei süüdistata selles iirlasi ega taanlasi kui need ei taha koostööd teha?
Tegemist on järjekordse Brüsseli äraspidise loogika näitega.
Eesti Justiitsministeeriumi kodulehel kirjeldatakse 1. juunil (2021.a) tegevust alustanud Euroopa Prokuratuuri liikemsriikide õiguskaitseorganite tegevust dubleerivaid ülesandeid:
Euroopa Prokuratuur ehk EPPO (European Public Prosecutor's Office) on iseseisev Euroopa Liidu asutus.
2017. aastal määrusega (EL) nr 2017/1939 loodud Euroopa Prokuratuur juhib ELi finantshuve kahjustavate kuritegude kohtu-eelset menetlust ja esitab liikmesriigi kohtus süüdistuse. Sel moel tagatakse kriminaalmenetluse sõltumatus liikmesriigi ametkondlikest ja poliitilistest huvidest. Loomult ongi EPPO üleeuroopaline prokuratuur, mille roll ja ülesanded kriminaalmenetluses on sarnased riigi prokuratuuriga. Euroopa Prokuratuur asub Luksemburgis.
Euroopa Prokuratuur uurib näiteks ELi toetustega seotud kelmusi, keerulisi piiriüleseid käibemaksupettusi, ELi eelarvet kahjustavaid korruptsioonikuritegusid jm. Septembris 2018 esitas Euroopa Komisjon teatise, et laiendada EPPO pädevus ka piiriülestele terrorismikuritegudele.
Toimetas Karol Kallas