Väidetavalt soovisid Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik ja Kanada lisada G7 kohtumise lõppdokumenti ka Hiina Kommunistliku Partei Xinjangi uiguuride orjastamse, kuid Euroopa Liidu juhid seda ei lubanud.
Euroopa Liidu juhid leidsid, et lääs peab keskenduma Hiina suhtes "koostöö" valdkondadele, mitte otsima vastasseise, vahendab Breitbart.
Saksamaa kantsler Angela Merkel, Itaalia peaminister Mario Draghi ja Euroopa Liidu juhid Ursula von der Leyen ning Charles Michel seisid Pekingi režiimi avalikkule häbistamisele uiguuride orjastamise tõttu vastu.
G7 kommünikee kokkuvõttes ei mainita ei Hiinat, Xinjiangi ega Hong Kongi ning 25 leheküljelisest dokumendist võeti Euroopa Liidu juhtide nõudmisel viited Xinjiangi orjapidamisele välja, mida tehti hoolimata ameeriklaste tahtmisest.
Kommünikees on ainult kirjutatud: "Me tunneme muret igasuguse sunnitöö kasutamise pärast üleilmsetes tarneahelates, sealhulgas riikide poolt haavatavate gruppide ja vähemuste ärakasutamise pärast, sealhulgas põllumajanduses, päikese- ja rõivasektorites."
Ühendriikide valitsuse ametniku sõnul oli Hiina küsimus "üks kohtumise keerulisemaid ja okkalisemaid".
Kohtumise 90-minutilisel välispoliitika kohtumisel keskenduti pea ainult Hiinale ja Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Kanada, Jaapan ning Prantsusmaa soovisid Hiina osas karmimat käitumist, kuid eurooplased tahtsid pehmemat lähenemist.
Ametniku sõnul leidsid kõik osalised, et Hiina kujutab endast ohtu, kuid küsimuseks jäi kui suur see on ja kui tõsiseks, tegude perspektiivist, seda erinevad G7 liikmed peavad.
Euroopa Liit soovib juba mõnda aega sõlmida Hiina orjapidajate režiimiga sõbralikumaid suhteid ja möödunud aasta lõpus lepiti näiteks kokku, et sõlmitakse massiivne kaubanduskokkulepe. Leppe taga on suuremas osas Merkel.
Merkeli ajal sai Hiinast 2018. aastal Saksamaa suurim väliskaubanduspartner.
Toimetas Karol Kallas