Ivermektiin on ravim, mida suuremas osas kasutatakse kolmanda maailma riikides prasiitide vastu. Iisraelis Tel Hashomeri piirkonna Sheba Arstikeskuses läbi viidud uuring näitab, et ivermektiin aitab märkimisväärselt vähendada Covid-19 põdemise aega ja haiguse mõju ning seda vähem kui ühe euro eest päevas, vahendab The Jerusalem Post.
Sheba Arstikeskuse (Sheba Medical Center) Reisi- ja Troopiliste Haiguste Keskuses viidi professor Eli Schwartzi juhtimisel läbi juhuvalikuga, kontrollitud, kahekordselt pime ravimiuuring, mis algas 15. mail 2020. aastal ja lõppes 2021. aasta jaanuari lõpus. Uuringus hinnati ivermektiini tõhusust viiruskoormuse vähendamisel Covid-19 kergelt või keskmisel raskusastmel põdevate patsientide juures ja keda polnud vaja hospitaliseerida, vahendab The Jerusalem Post.
Ivermektiin on ravimina kiidetud heaks Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiameti (FDA) poolt alates 1987. aastast. Ravimi avastajad said selle eest 2015. aastal Nobeli meditsiinipreemia, kuna ivermektiin ravib jõepimedust (onkotsertsiaasi), haigust, mille põhjustajaks on prasiidist ussnugiline.
Aastate jooksul on leitud, et rohust on abi teiste terviseprobleemide, nagu näiteks sügeliste ja täide, vastu. Viimase kümne aasta jooksul on mitmed kliinilised uuringud näidanud, et ivermektiinil on viirustevastane toime ja see aitab haiguste, alates HIVist ja gripist kuni Zika ja Lääne-Niiluse viirusepalavikuni, vastu.
Ravim on samuti odav. Teadusajakirjas American Journal of Therapeutics (Ameerika Terapeutika Ajakiri) avaldatud uuringust selgub, et näiteks Bangladeshis maksab viie päevane ivermektiini kuur vahemikus 51 eurosenti kuni 1,52 eurot. Schwartzi sõnul võib Iisraelis ravim maksta päeva kohta kuni 8,5 eurot.
Schwartzi uuringus jagati 89 vabatahtlikku, kes olid vanemad kui 18 aastat, kellel oli diagnoositud haigestumine koroonaviirusesse ja kes elasid riiklikes Covid-19 hotellides, kahte gruppi. 50 protsendile katsealustele manustati ivermektiini ja pooltele platseebot. Kogused määrati vastavalt inimeste kehakaalule. Neile anti ravimit kolme päeva jooksul tund aega enne sööki.
Vabatahtlike testiti standardse ninaneelu PCR testiga ja eesmärgiks seati tuvastada, kas kuue päeva jooksul – ehk kolm päeva peale ravi lõppu – viiruskoormus väheneb. Proove võeti iga kahe päeva järel.
Pea 72 protsenti vabatahtlikest, keda raviti ivermektiiniga, andsid kuuendaks päevaks negatiivse Covid-19 proovi. Platseebo saajatest andsid negatiivse proovi pooled.
Lisaks uuriti viirusekultuuri elujõulisust, ehk kui nakkavad patsiendid olid. Leiti, et peale kuuendat päeva olid nakkavad ainult 13 protsenti ivermektiini ravi saanud patsientidest, samas kui platseebo grupis oli nakkuse levitajaid sama aja peale 50 protsenti. Mis on pea neljakordne vahe.
"Meie uuring näitab esiti ja peamiselt seda, et ivermektiinil on viirustevastane toime," tutvustas Schwartz uuringut. "See näitab lisaks, et on olemas peaaegu saja protsendiline võimalus, et seda ravimit Covid-19 vastu kasutades pole inimene nelja kuni kuue päeva pärast enam nakkav, mis aitaks märgatavalt vähendada haigestunud inimeste eraldumisaega, millel omakorda oleks märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne [kasulik] mõju."
Uuring avaldati teadusuuringute keskkonnas MedRxiv ja seda pole hetkel veel retsenseeritud.
Schwartzi sõnul on ivermektiini tõhusust Covid-19 vastu näidanud hulk sarnaseid uuringuid.
Tema uuring ei tõestanud, et ivermektiin oleks tõhus profülaktiline ravim, ehk seda, kas see aitab vältida haigestumist. Samuti ei saa kõnealuse uuringu pealt järeldada, et see aitaks vältida haiglasse sattumist. Samas kinnitas Schwartz, et teistes uuringutes on sellised mõjud tõestust leidnud.
Näiteks American Journal of Therapeuticsi käesoleva aasta juuli/augusti numbris avaldatud uuringus toodi esile, et "Eesliini Covid-19 Kriitilise Ravi Allianssi poolt läbi viidud 27 teadusuuringu, milles hinnati ivermektiini mõju Covid-19 ennetamisele ja ravile, analüüsis leiti, et ivermektiin "annab tugeva signaali, et sellel on Covid-19 vastu tervistav mõju"".
Samas uuringus kirjutatakse, et "ühest hiljutisest teadusuuringust selgub, et ivermektiini kasutamine vähendab Covid-19 surmasid 75 protsenti".
Samas pole ivermektiini jätkuvalt Covid-19 vastase ravimina heaks kiitnud nii FDA kui Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).
Näiteks on rohu turvalisuse kahtluse alla seadnud Jeruusalemma Ülikooli professor Ya'acov Nahmias: "Ivermektiin on keemiline terapeutiline agent ja selle kasutamisega kaasnevad märkimisväärsed riskid. Me peaksime olema sellist tüüpi ravimi kasutamise suhtes viirushaiguse, millest suurem osa inimestest ilma seda ravimit kasutamata nagunii terveneb, ravis olema väga ettevaatlikud."
Schwartzi uuringus ei tuvastatud ühtegi märkimisväärset ivermektiini kõrvalmõju signaali.
Uuringus osalejate hulgast vajas haiglaravi ainult viis patsienti, kellest neli olid platseebo rühmas. Üks ivermektiini kasutaja läks haiglasse, kuna kurtis esimesel ravi päeval hingeldamist. Ta jätkas ivermektiini kasutamist ja saadeti järgmisel päeval heas tervislikus seisus tagasi hotelli.
FDA kirjutab oma kodulehel, et nendeni "on jõudnud mitmed aruanded patsientide kohta, kes on sattunud peale enda ivermektiiniga ravimist haiglasse."
FDA kodulehel kirjutatakse veel, et "FDA ei ole kiitnud ivermektiini heaks inimeste Covid-19 ravis. Ivermektiini tabletid on heaks kiidetud täpselt kindlaks määratud doosides teatud prasiitlike usside vastu ja sellel on teatud mõju täide ja nahahaiguste, nagu näiteks rosaatsea, vastu. Ivermektiin ei ole viiruste vastane ravim. Selle ravimi suurte dooside manustamine on ohtlik ja võib põhjustada tervisele märgatavat kahju."
WHO ei soovita samuti ravimit Covid-19 vastu kasutada.
Schwartzi sõnul hakkasid paljud teadlased üle maailma umbes aasta tagasi, samal ajal kui tema oma uuringuga alustas, uurma ivermektiini mõju Covid-19 vastu. Kuid kui nad hakkasid nägema positiivseid tulemusi, millegi pärast neid ei avaldatud.
"Sellele [ivermektiinile] on tekkinud tõsine vastuseis. Me üritasime oma uuringu avaldada kolmes teadusajakirjas. Mitte ükski neist ei tahtnud sellest midagi kuulda. Tekib küsimus, miks see nii on, kui samal ajal maailm kannatab," arutles ta.
Ühe põhjusena näeb Schwartz asjaolu, et selle ravimi pealt ei ole võimalik teenida suurt kasumit ja nii pole suur ravimitööstus selle tarnimisest huvitatud.
Üks kõige kõvemahäälseid ivermektiini kriitikuid on ravimihiiglane Merck Co, mis tootis ravimit 1980. aastatel. Veebruaris teatas ettevõte pressiteates, et väitele, nagu ivermektiinist oleks midagi Covid-19 vastu kasu, pole nende ettevõtte teadlaste arust mitte mingisugust tõestust.
Samas pole Merck ise algatanud ühtegi ivermektiini mõju uuringut.
"Võiks ju arvata, et Merck on õnnelik kuuldes, et ivermektiinist võib Covid-19 ravimiseks olla kasu ja ettevõte võiks selle mõjusid omalt poolt uurida, kuid selle asemel on nad ravimi kõige valjuhäälsemad vastalised kuulutades, et seda ei tohiks sellel otstarbel kasutada. Ometigi on ivermektiini kasutanud miljard inimest. Nad ise on seda inimestele manustanud. See [selline Mercki käitumine] on tõeline häbilugu," leiab Sheba Arstikeskuse teadlane.
Samuti osutab Schwartz, et kui ivermektiini kasutamisest jätkuvalt hoidutakse, võib see pikendada märkimisväärselt aega, mille jooksul maailm õpib koos viirusega elama.
"Uute ravimite väljatöötamine võtab aega aastaid. Selle tõttu olemasolevate ravimite tuvastamisel, mida saab kasutada Covid-19 vastu, ja mille turvalisus on aastakümnete jooksul kinnitust leidnud, võib olla märkimisväärne roll SARS-CoV-2 pandeemia allasurumise või isegi lõpetamise juures," kirjutavad American Journal of Therapeuticsis teadusuuringute analüüsi avaldanud teadlased. Nende sõnul seisneb ivermektiini sarnaste turvaliste ravimite kasu selleski, et suurema osa maailma elanikkonna vaktsineerimisele võib kuluda aastaid.
WHO ivermektiini vastumeelsust võib selgitada asjaolu, et organisatsiooni suurimate rahastajate seas on GAVI (Globaalne Vaktsiiniallianss) ja Bill ja Melinda Gatesi sihtasutus. Viimane on maailmas üks suuremaid vaktsiinilevitajaid ja vaktsiine tootvate ettevõtete hiidinvestor.
Ivermektiinist ja selle tõhususest Covid-19 vastu on kirjutanud Objektiivis molekulaarbioloog Kaari Saarma.
Toimetas Karol Kallas