Teadusulme klasikasse kuuluva Frank Herberti teose baasil vändatud Düüni filmi linastumise puhul kirjutatud teises arvamusloos leiab keemiateadlane ja majandusteoreetik Tom Luongo filmist/raamatust metafoore otsides, et meie nomenklatuur on oma valiku juba teinud ja nad on valinud halvasti.
Meil fremenitel on vanasõna: jumal lõi Arrakise ustavate välja õpetamiseks. Keegi ei saa hakata jumala sõna vastu. –Frank Herbert, Düün
Oma eelmises Düüni käsitlevas artiklis ma kirjutasin, miks Frank Herberti Düün on täna hulga olulisem kui selle ilmumise ajal 1965. aastal. Ajal kui [2020. aasta USA presidendi]valimised tulid üha lähemale, peale Düüni uuesti lugemist, võtsin ma ette selle järje, Düüni Messiase.
Ma ei olnud seda raamatut lugenud kolmkümmend aastat ja see üllatas mind oma headusega. Raamat räägib ajahetkest, millest Paul, kes muidu näeb tulevikku, ei näe enam edasi. 2020. aasta valimised olid minu jaoks täpselt selline hetk.
See hetk oli singulaarsus, punkt ajas, mille me läbime teadmata, mis ootab meid teisel pool ees. Paralleelid Düüni ja selle järjega olid minu jaoks liiga silmnähtavad, et neid eirata. Troopi, mida Herbert kasutas Düüni Messias, on peale teda sadu kordi korratud, aga selle vägi on jäänud samaks.
Singulaarsus pöörab saabudes kõik pea-peale. See purustas Pauli elu ja koos sellega saabus eelmisest hulga hävitavam kaos.
Düün [raamat] jättis meid maha teadmisega, et koos võiduga ennast kõiges kindlustanud sklerootiliste suurte Kodade üle, saabub ka fremenite ususõda, mis pühib üle galaktika nagu tapjarohutirtsude nuhtlus.
Ususõja ära hoidmiseks ei saanud Paul teha midagi.
Sarnaselt Pauliga, kardan ka mina säherduse ususõja tulekut. [2020. aasta USA presidendi]valimiste tulemused kinnitavad mulle, et see mis tuleb järgmisena, on hirmus.
Davose jõuk [iga aasta Davoses kogunev maailma majandus- ja poliitiline nomenklatuur] arvab, et nemad on sõja võitnud, et nad on edukalt surunud maha mässava Donald Trumpi ja tema heidikutest Liivarotid. Nad arvavad, et meid on ainult mõned üksikud, kes kõnetavad ühiskonna äärealadel pesitsevaid, omavahel lõdvalt seotud, vandenõuteoreetikuid, keda on lihtne kontrollida ja tühistada.
Selle sama vea tegi valitsev klass Düünis arvates, et fremeneid on ainult mõned tuhanded. Tegelikkuses oli neid kümneid miljoneid ja nad olid hirmus kurjad, eneseküllased ning distliplineeritud; nad olid valmis maailma ümber ehitama ja lõpetama kõige [galaktika] võimu allika – vürtsi – tarned.
Ajal kui Düün kirjutati, oli vürts nafta metafooriks. Täna on võimuvallas kõige olulisem vääring teave ja Davos arvab, et kotrollides teabevoogu, kontrollivad nad kõike ülejäänut.
Kuid Davose jõuk ei kontrolli enam teavet, isegi kui see nii võib paista. Sest pettes ja luues ühiskonnale vale vääringu, muutes teabe kui sellise järjest ebakvaliteetsemaks ning väärtusetumaks, on nad sellega kasvatanud päris asjade päris tööga loomise väärtust maani, et see mõjutab nende võimu eksistentsiaalselt.
Kui keegi marginaliseerib kümneid miljoneid inimesi, kes teevad asju, mis hoiavad koos nende võltsreaalsust, kui neilt inimestelt võetakse ära sõnavabadus ja võimalus oma mõtteid kuuldavale tuua, kui taolisi inimesi solvatakse ja sõimatakse, kui nendega räägitakse üleoleval toonil ja kui selliseid inimesi surutakse füüsiliselt alla, siis Herberti sõnadega öeldes, tulevad sellega Uinuja ärgates kaasa tagajärjed.
See ei ole ähvardus, või üleskutse vägivallale. See on lihtsalt tähelepanek, et A-le järgneb B. Need inimesed teavad, et neile on valetatud. Nad teavad, et nende lapsed on neist vaimselt eraldatud. [USA] presidendivalimised oli julm nali, mille eesmärgiks oli inimesed suruda ninapidi teadmisesse, et neil [Davoslastel] on meie üle täielik võim. Sellist "nalja" võib näha iga päev toimumas sotsiaalvõrkudes.
See, mis saabub järgmisena, võib kujutada 70+ miljoni inimese, kes hääletasid Donald Trumpi poolt, jaoks fremenite laadis püha sõda. Kui Trumpi liitlased tõestavad ära, et valimistel pandi toime süstemaatiline vargus, siis saab tänasest vaikselt podisevast kibedusest vägivaldne vihapurse, mida iseloomustab fanaatiline innukus.
Neil inimestel on õigus sedasi käituda.
Selline viha on igati mõistetav. Ma tunnen, kuidas see kasvab minus eneses. Paul nägi seda Düünile tulemas ja tal ei õnnestunud seda kontrollida. Mina näen, kuidas see jõuab täna iga päevaga üha lähemale.
Ususõjaga ühinevad inimesed, kes valisid küll demokraatide poolt, kuid ei tahtnud pettusega võita. Selliseid inimesi on samuti miljoneid. Nad hääletasid Trumpi vastu, kuid nad ei näe oma naabreid vaenlastena.
Sellise tuleviku alternatiiv on veelgi hullem, see tähendab nõustumist korruptiivse süsteemiga ja selle alla alandumist. Just selle pärast võib olla täna kindel, et see kõik saab lõppeda ainult vägivallaga. Nomenklatuuril oli valik. Nad valisid halvasti.
Inimestel on valik, kas seista enda eest või lasta ennast pulbriks hõõruda.
See on põhjus, miks Davose jõugu jaoks on ainukene võimalus tulevase püha sõja vastu võtta kasutusele midagi veelgi hullemat ja surmavamat kui seda on Covid-19. See on hetk, millest kaugemale ei taha üksi arukas inimene vaadata.
Ma arvan, et tänaseks on selge, et me oleme selle järgmise [Davose jõugu] vastusammu keskel. Vihaste Trumpi valijate püha sõda pole USA-s veel puhkenud, kuid seda on näha mujal maailmas.
Me näeme kuidas Austraalias Melbourne'is vägivallatsevad rahulike elanike kallal Harkonneni politseijõud ja Sardukaridest palgasõdurid. See ei ole mitte ainult häiriv, vaid, paraku, seda oli võimalik ennustada ette.
Arrakisel õpetas fremeneid välja kõrbe poolt peale sunnitud puudus ja ekstreemne säästurežiim, mis lubas neil leida tähenduse ning ilu kõige lihtsamates asjades. Me ei ole selleni veel jõudnud. Kuid kui täna surutakse terrorikampaaniaga peale vaktsineerimiskohustust, on inimesed kiiresti ärkamas.
Sest nad on juba näinud, mis on probleem, kuid nad ei uskunud eales, et see kõik jõuab sellise olukorrani.
Uinuja ärkab lõpuks ka Ameerika Ühendriikdes. Mida rohkem meilt ära võetakse, seda enam see toidab tuld meie sees.
Davose sardukare toidab vereohver ja ebainimlikustamine, Harkonnene vana hea altkäemaks. Nad ei teeni süsteemi selle pärast, et nad usuvad sellesse, vaid selle tõttu, et see toidab neid. Austraallaste ohjeldamine hakkab ühel hetkel maksma nende jaoks nii palju, et see ületab nende mugavustsooni ja süsteem kukub kokku.
Süsteem on kokku kukkumas juba Prantsusmaal. Eeloleval sügisel juhtub see Saksamaal. Kui püha sõda jõuab Ameerika Ühendriikidesse, siis läheb alles tõeliseks vägivallaks.
Kolakad, steroididest üles pumbatud tüübid, kes tormavad ringi ja peksavad vanu naisi ning jõugutaktikat kasutavaid relvastamata mehi, toovad ühel hetkel kaasa massimõrvad. Kuid mitte meie jaoks, see toimub nendega. Nad on meile öelnud, et meiega enam läbi ei räägita. Alistu või sind hävitatakse. Täna nad mõtlevad seda tõsiselt, kuid lõppeks on ende ähvardused ainult bluff.
Täna on see hetk kätte jõudnud, kus valik on selge. Tuleb võtta seisukoht, ajada ennast vormi, seada oma mõtted korda ja muutuda [nomenklatuuri poolt] kontrollimatuks (vt twitteri räsisilt #ungovernable). Teine valik on sinu häving. Sa ei ole üksi.
Tõlkis Karol Kallas