Haridusasutustes leiab täna aset õpetajate diskrimineerimine, survestamine, ebavõrdne kohtlemine ja alusetu sildistamine, osutas oma kõnes kasvatusteadlane, õpetaja ja Haridusvaldkonna Esinduskoja esindaja Rea Raus, toonitades vajadust pöörduda paremate lahenduste poole.
Head kaasmaalased!
Ma ei ole eriti meeleavaldustel käija tüüp. Kuid täna oleme me kõik üle Eesti ühel või teisel moel väga mures ja on aeg meil kõigi võtta tagasi vaba sõna, mida on aina jõulisemalt maha suruma hakatud.
Me kõik muretseme – sõltumata sellest, kas oleme mingit ravimit manustanud või mitte. Mures eelkõige sellepärast, et ligi kaks aastat kestnud kriis pole tegelikult toonud ainsatki lahendust. Ükski maskisund pole nakatumisi alla viinud, ligi 800 000 eestimaalase vaktsineerimine pole aidanud vähendada nakatumisi ja haigestumisi, millest me igapäevaselt kuuleme.
Juba kolmandat korda loeme meediast, kuidas meie haiglad kohe-kohe kokku kukuvad. Aina ja aina lubatakse meile, et kui te nüüd kõiki korraldusi täidate, siis… ja lahendust horisonti lükatakse aina edasi, aina karmimate piirangute ja rahva lõhestumise hinnaga. Midagi on siin valesti… On aeg vaadata ringi paremate lahenduste poole. Olgu selleks või naaberriik Rootsi.
Olen äärmiselt mures, et teadlasena näen juba pea igapäevaselt, kuidas meile esitatakse statistikat ja andmeid viisil, mida mõni aeg tagasi oleks nimetatud ebateaduseks ja manipulatsiooniks. Teaduses elementaarne kriitiline arutelu ja erinevate lähenemiste kaudu parimate lahenduste leidmine on sisuliselt peatatud. Seda on asendanud n-ö tsunftiteadus – väikese grupi teadlaste ühepoolne vaade kogu kriisile.
Õpetajana, olen mures oma heade kolleegide ning kõigi Eesti laste tuleviku pärast.
Eesti Õpetajate Liit on 2005. aastal kinnitanud Eesti Õpetajaeetika Koodeksi, mis muu hulgas ütleb:
– Õpetaja on salliv inimeste erisuste suhtes.
– Õpetaja märkab ahistamist ja sekkub selle tõkestamiseks. Tal on kohustus vastu hakata inimväärikust kahjustavatele muudatustele hariduselus.
– Õpetaja on aus ja soodustab probleemide avameelset arutlemist.
– Õpetaja iseseisvus tähendab, et tal on õigus oma veendumustele ja väärtushinnangutele. Oma ametis on õpetajal õigus keelduda täitmast neid korraldusi, mis on vastuolus õigusaktidega või tema veendumustega.
– Õpetaja toetab isikliku arvamuse kujundamist ja julgeb oma veendumusi väljendada.
Haridusasutustes leiab täna aga hoopis aset õpetajate diskrimineerimine, survestamine, ebavõrdne kohtlemine, alusetu sildistamine. Isolatsioon isolatsiooni järel peavad koju jääma vaktsineerimata, täiesti terved lähikontaktsed õpetajad, kuid vaktsineeritud õpetajad, kes viimasel ajal väga suurel hulgal haigestuvad, võivad tööd jätkata ja isegi haigussümptomitega tööl käia, sest nende perearstid ütlevad, et neid testida pole vaja, sest nad on vaktsineeritud.
Oleme sel teemal ka Haridus- ja Teadusministeeriumi poole pöördunud, ent vastuseks rõhutakse sellele, et igaühele on tagatud vaktsineerimine ja inimesed, ja kes seda ei tee, peavad ebamugavustega arvestama ja olema isolatsioonis.
Selline kohtlemine valitsuse poolt, millel puudub teaduspõhine põhjendus, on meie jaoks lubamatu ja me nõuame nende meetmete korrigeerimist vastavalt sellele, mida me täna juba teadlaste abil sellest haigusest teame!
Veel üks, kõige olulisem punkt – meie lapsed. Meie – õpetajad, täiskasvanud, lapsevanemad – oleme vastutavad selle eest, mis toimub meie riigis meie lastega. Me kõik teame, et lapsi koroonaviirus ei ohusta, teadlased on tänaseks selgelt välja toonud, et ka vaktsineerimisel on riskid, kohati tõsised ning nende riskide panemine lastele on täielikult põhjendamata!
Isegi rahvusvahelised terviseorganisatsioonid ei soovita laste massvaktsineerimist, mistõttu seisame oma organisatsiooniga tugevalt vastu laste massvaktsineerimisele ja laste vaktsineerima survestamisele!
Esinduskojaga liitunud 300 õpetajat nõuavad laste massvaktsineerimise viivitamatut peatamist ning seda just teadlaste töödele ning rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustele tuginedes!
Lõpetuseks ja lootuseks. Meie hulgas on palju õpetajaid, lektoreid, koolijuhte, kes terve kriisiaja on suutnud kogu kooliperet kaitsta ebamõistliku surve eest, kaitsta võrdselt nii lapsi kui töötajaid selleks, et nende vaimne tervis püsiks ning neil on samal ajal õnnestunud oma koolides ja asutustes ka viiruse levik kontrolli alla hoida.
See on võimalik ja vajalik, täpselt nii nagu Rootsi Kuningriik on suutnud terve kriisiaja jooksul hoida oma elu avatuna, ilma lõhkumata oma inimeste vaimset ja füüsilist tervist, ilma ettevõtteid pankrotti ajamata, ilma oma kaitsevõimet kahjustamata!
Teeme nagu Rootsi, oleme ühtsed, oleme koos, oleme tugevad ja terved!