Progressiusklik Ungari meediakontsern Magyar Jeti Zrt, mis omab uudistekanaleid 444.hu ja Qubit, käivitab koos Prantsusmaa riikliku uudisteagentuuri AFPga Ungaris faktikontrolli meediaettevõtte. Ettevõte peab sõda nii Orbani valitsuse- kui muude valeuudistega ja õpetab inimesi meediat tarbima.
Faktikontrolli projekt hakkab kandma nime Ungari Digitaalse Meedia Vaatlusjaam (Hungarian Digital Media Observatory; HDMO) ja see on seotud Euroopa Liidu poolt ülal peetava Euroopa Digitaalse Meedia Vaatlusjaamaga (European Digital Media Observatory; EDMO). Väidetavalt jääb HDMO siiski sõltumatuks asutuseks, vahendab meediaportaal Hungary Today.
EDMO on "sõltumatu kogukonna projekt, mis võitleb väärteabega". Tegemist on faktikontrollijaid, haritlasi ja teisi asjast huvitatud pooli koondava keskusega, kes teevad üksteisega koostööd, osalevad aktiivselt meediaorganisatsioonide tegevuses, suhtlevad meediakirjaoskuse ekspertidega ja toetavad poliitikuid ning seadusloomet. Üheskoos koordineeritakse väärteabe leviku vastast lahingutegevust.
Euroopa Komisjoni jaoks on väärteabe ja valeuudiste levik nii suur mure, et möödunud aastal käivitati selle vastu toetusprogramm, millega luuakse EDMO juurde seda abistavad liikmesriikide digitaalse meedia ettevõtted. EDMOle eraldati 2020. aastal Euroopa Komisjoni poolt kaheksa regionaalse "vaatlusjaama" keskuse loomiseks 11 miljonit eurot. Kolme keskuse raha sai endale AFP juhitud konsortsium.
Ungari osakonda veab progressiusu levitamisele pühendunud meediakontsern Magyar Jeti Zrt. Riigi esimest ainult fatikontrolliga tegelevat meediakanalit hakkab juhtima sõltumatu toimetus, mis toodab algupärast sisu. HDMO toimetuse õpetab välja AFP.
Toimetuse juhiks saab Ungari tänase valitsuse kuritarvitusi uuriva ajakirjanduse keskuse Direkt36 reporter Blanka Zöldi. Ainult naistest koosneva toimetuse liikmeteks saavad veel vasakpoolse meediaportaali Mérce'i endine peatoimetaja Nóra Diószegi-Horváth ja 444.hu ajakirjanik Eszter Neuberger.
Euroopa Komisjonis on ettevalmistamisel meedia vabaduse seadus, mille loomise ühe põhjendusena tuuakse välja väidetav hirmus olukord Ungari ja Poola meediaturul. Euroopa Komisjoni asepresidendi Vera Jourová sõnul on uue Euroopa Liidu ülese meediaregulatsiooni eesmärgiks ajakirjanduse mitmekesisuse ja vabaduse tõhusam kaitsmine.
Uute Euroopa Liidu meediaregulatsioonide aluseks on ühisturu reeglid, mis tähendab, et keskendutakse peamiselt erasektorile ja üritatakse läbi suurema läbipaistvuse kaitsta arvamuste paljusust.
Euroopa Komisjoni on viimastel aastatel kritiseeritud selle eest, et see pole võtnud midagi ette mitmetes Euroopa Liidu riikides toimunud üha sagedasemate ja vihasemate ajakirjadusvabaduse vastu suunatud rünnakute osas. Komisjoni liikmed on kriitikale vastates enamasti osutanud asjaolule, et komisjonil puudub liikmesriikide meediaturule sekkumiseks voli.
Euroopa Liidu meediavabaduse regulatsioonide kava saab Komisjonis valmis 2022. aasta suveks.
Ungari valitsuse sõnul sekkub Euroopa Komisjon riigi siseasjadesse. Ungari peaministri büroo juhi Gergely Gulyási sõnul on uute meediaregulatsioonide näol tegemist sekkumisega riigi sisepoliitikasse ja sellisena on tegemist Euroopa Liidu aluslepingute rikkumisega. "Igasugune välismaine sekkumine riigi valimisprotsessi on vale ja seda eriti juhul, kui midagi sellist paneb toime Euroopa Liidu institutsioon, mis, vastavalt aluslepingutele, ei tohi erapoolikult sekkuda riigi sisepoliitikasse," selgitas Gulyás.
Euroopa Digitaalse Meedia Vaatlusjaama faktikontrollijate "kogukonda" kuulub teiste hulgas Eesti meediakanal Delfi. EDMO lähimad "vaatlusjaamade" keskused asuvad Soomes ja Rootsis.
Toimetas Karol Kallas