Meil tasub meenutada aastat 1934, kui parlament suleti, rahvas kuulutati haigeks ja vapsid pandi asumisele. Või aastat 1939, kus käsu korras võeti kaitseliidult relvad ära. Mida me oleme sellest siis õppinud? Liiga paljud on olnud kuulekad. Meil on üks väga selge käsk kõigil kaitseväelastel: kuritegelikku käsku ei tohi täita. Ja me peame seda õppima toonitas kolonelleitnant reservis Kristjan Moora meeleavaldusel vaba ühiskonna kaitseks.
Tervist kõigile! Kuna ma olen küll reservis, aga endine sõjaväelane, siis ma tahan teha ühe sõjaväelise tervituse selle ürituse korraldajatele, peamistele organisaatoritele ja meile kõigile. Teeme ühe mehise kolmekordse: "Elagu!". Elagu vabadus! Elagu! Elagu! Elagu!
Ma olen reservis ja paljud siin täna viibijad on samuti reservväelased. Meie kaitseväe suurus sõja korral on ainult paar protsenti elanikkonnast. Siis kui me peame end kaitsma välise vaenlase vastu, võetakse reservväkke mõned protsendid meist. Reaalselt on aga meie ajalooline kogemus selles, et enne kui me saame välisele vaenlasele vastu hakata, peame me paratamatult hakkama vastu ka oma sisemise korra ja õiguse tagamiseks.
Meil tasub meenutada aastat 1934, kui parlament suleti, rahvas kuulutati haigeks ja vapsid pandi asumisele. Või aastat 1939, kus käsu korras võeti kaitseliidult relvad ära. Mida me oleme sellest siis õppinud? Liiga paljud on olnud kuulekad. Meil on üks väga selge käsk kõigil kaitseväelastel: kuritegelikku käsku ei tohi täita. Ja me peame seda õppima.
Me oleme olnud kolmkümmend ja rohkem aastat rahumeelses riigis. Meil on hästi läinud. Aga me peame mäletama neid hetki ja oskama vajadusel öelda "ei". Vajadusel me peame tõepoolest hakkama vastu nendele korraldustele, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas. Ja nagu tänase meeleavalduse alguses öeldi, on palju rahumeelseid meetodeid kuidas seda teha, nii et kõik see ülejäänud 90 ja rohkem protsenti elanikkonnast peavad olema samuti meie riigikaitsesse kaasatud. Ja seda meil tuleb õppida.
Meil olid nädal tagasi kohalike omavalitsuste valimised, mille osalemise aktiivsus oli tõusnud eelmisega võrreldes näiteks Saaremaal paar protsenti. Ja see oli ikkagi kusagil viiekümne ümber. Pooled elanikest ei ole veel aru saanud, et nad peaksid ka oma kodanikukohust täitma. Sellepärast ma näen väga vajalikuna alustada meie iseseisvuse ülesehitamist taas alt üles. Valige endale esmalt külavanemad, moodustage külaseltsid, asumiseltsid ja siis nõudke poliitilist korda riigi tasandil.
Meil on tükk tööd teha. Me jätkame seda. Me oleme Saaremaal jõudnud juba üsna kaugele. Pabervalimistel me võitsime. Ja kui nüüd see pool, kes hääletamas ei käi, järgmine kord ka hääletama tuleb, siis me võidame päriselt. Eesti eest!