Peaminister Kaja Kallas ütles, et kolmanda süstita muutub vaktsiinipass hiljemalt 9 kuu pärast kehtetuks. Vastavat reeglit on oodata kiirelt. Seetõttu soovitab ta teha vaktsiinipassi pikendamiseks tõhustusdoosi. Tema sõnul tuleb tähtaega lühendada, et inimesi nügida tõhustusdoosi tegema. Ka tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et vaktsiinipassi kehtimise perioodi tuleks lühendada tõenäoliselt 9 kuu peale, vahendavad Eesti Päevaleht ja Delfi.
Euroopa Ülemkogul Brüsselis arutasid riigijuhid eile muuhulgas Euroopa Liidu ühtsete vaktsiinipasside kehtivusaja üle. Mitmes riigis ollakse juba hädas omikrontüvest põhjustatud kiire koroonasse nakatumise kasvuga, mille vastu saab ekspertide hinnangul end rohkem kaitsta nn tõhustudoosiga ehk kolmanda vaktsiinisüstiga.
Kuna aja möödudes langeb esialgse vaktsiinikuuri tõhus kaitse, siis on ka mitmel maal hakatud vaatama üle vaktsineerimissertifikaatide kehtivusaega. Et riigid ei hakkaks igaüks ise suunas jooksma, püüdsid Euroopa Liidu riigijuhid ühises lähenemises kokku leppida.
Peaminister Kallas seletas, et kuigi liidrite kohtumise koroonateemalise arutelu kokkulepetes ei ole otseselt öeldud, et vaktsiinipasside kehtivusaeg lüheneb nüüd maksimaalselt üheksale kuule, on kokkulepe siiski olemas ja vastav otsus tuleb nüüd kiiresti.
"Jah, alguses oli kohtumise lõppjäreldustes sees 9 kuud (maksimaalse vaktsineerimispassi kehtivusajana – toim.), kuid osad suured riigid olid sellele konkreetselt vastu. Aga tegelikult on see sama asi ikka, sest seal on viide delegeeritud aktile, mille Euroopa Komisjon annab, mida saavad blokeerida kaks kolmandikku liikmesriikidest. Tegelikult seda blokki sealt ei tule ja siis see tähendab sama asja," rääkis Kallas.
Eesti peaminister seletas, et tema oleks eelistanud seda ka otse välja öelda, kuid suurt vahet ei ole – see piirang tuleb. „Ütlesin kohtumisel sama asja, miks me ei pane sinna sisse aega, et kõigil oleks selge, et see on üheksa kuud. Aga kuna ühel suurel liikmesriigil on vaja demokraatlik protsess veel läbi käia, see tuleks liiga äkki, siis ei pandud seda sinna. Tulemus on ikka sama. Tegelikult on kokkulepe," sõnas Kallas.
Ta lisas veel, et uus reegel hakkab olema, et vaktsiinipassi kehtivus on 6+3 kuud ehk maksimaalselt võivad riigid selle kehtestada üheksakuulisena.
Eesti Päevaleht uuris peaministrilt, kas vaktsineerimissertifikaadi kehtivusaja lühendamine hakkab kehtima samuti Eestis siseriiklikult ning tähendab seda, et pärast üheksa kuu möödumist esialgse süstikuuri saamisest muutuks sertifikaat tõhustusdoosita automaatselt kehtetuks ning ei pääseks enam kohvikusse, teatrisse, avalikele üritustele.
„Jah, seda see tähendab," vastas Kallas. Peaminister lisas, et see on otsene ja selge sõnum näiteks neile 120 000 Eesti inimesele, kel on juba õigus tõhustusdoosile, kuid on selle tegemist edasi lükanud, et süst tasub ära teha."
„Just see on täpselt see sõnum. Tõesti see on nii, et vaatamata sellele, mis me teame omikroni tüvest ja vaatamata sellele, et räägime tõhustsusdooside tegemise vajalikkusest, nenditakse, et inimestele on sertifikaat olulisem, kui tervise argument. Kui see sertifikaat kehtib, siis ei lähe nad tõhustusdoosi tegema ja seetõttu tuleb tähtaega lühendada, et inimesi nügida tõhustusdoosi tegema," märkis Kallas.
Tanel Kiik: koroonatõendi kehtimise perioodi tuleks lühendada
Rääkides sellest, kas tõhustusdoosi järgselt võiks vaktsiinipass kehtida tähtajatult ütles Kiik, et "me tegelikult ei tea, kui kaua see tõhustusdoosi kaitse kestab, pole piisavalt vastavaid uuringuid tehtud ja veel vähem teatakse nüüd uue omikrontüve valguses. Meil on hetkel tõesti nii, et vaktsineerimise staatus kehtib 12 kuud viimasest süstist. Seda perioodi tuleb lühendada ehk me räägime täna Euroopas kokku lepitavast üheksast kuust, tõhustusdoosi puhul on see kehtivuse aeg lahtine."
Toimetas Martin Vaher