Kaitseväe juhatajal Martin Heremil ja Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril Elmar Vaheril on töökohast ilma jäävatest vaktsineerimata kolleegidest kahju, kuid riigi toimimise nimel peavad nad ainuõigeks otsust vaktsineerimata töötajad vallandada, vahendab Eesti Päevaleht.
Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori Vaheri sõnul oli väga raske otsus vaktsineerimata inimesed töölt vallandada, "sest mitte ükski inimestega seotud otsus ei saa olla tehtud ülejala. Teisalt, kui emotsioon korraks kõrvale tõsta ja vaadata organisatsiooni pikemat toimimise mehhanismi, siis oli see ainuõige otsus."
Temas sõnul on teadlased rääkinud. "Kui me loome olukorra, kus järelevalvet teostav politseinik, olgu siis tavapatrullis, liiklusjärelevalves või pandeemia patrullis, küsib reeglite täitmise kohta, on tal moraalne kohustus olla ise selle täitja. Teistmoodi lihtsalt ei saa olla," on Vaher resoluutne.
"Teiseks ei saa me lubada seda, et keegi toob süsteemselt nakkust sisse," jätkab Vaher. "Siis on meie üksused maas. Esimese pandeemialaine ajal tegime otsuse, mida me pole kunagi varem teinud. Saatsime 500 inimest koju ülesandega olla terve. Aga see oli 2020. aastal, mil oli väga palju teadmatust kogu maailmas. Nüüd oleme tänu teadlastele palju targemad ja kedagi koju ei saadaks."
"Sellepärast ei ole muud lahendust kui vaktsineerida," on Vaher veendunud. "Minu jaoks on tähtsad moraal, hoiakud ja väärtused, mida me riigis hoiame. Olen erisuste pooldaja ja uskuge mind, me oleme teinud väga palju erisusi, teeme ka tulevikus. Me ei kiusa inimesi. On ka neid üksikuid erandeid, kus inimene saab töötada 100% kodunt. Aga meil on suured üksused, kelle puhul on see risk nõnda suur, et me ei saa vaktsineerimatust lubada."
Kaitseväe juhataja Herem selgitas, et pidi kogu 2020. aasta piirama inimeste liikumisvabadust ja ka paljud tegevväelased istusid päevade ja nädalate kaupa lihtsalt kasarmus."Sellepärast, et me ei levitaks viirust enda seas, aga ka ühiskonnas. Küsimus ei ole ju selles, et me kardame haigeks jääda, inimesed köhatasid, olid palavikus ja ei olnud häda midagi, aga ma ei saa seda lubada, et me paljundame viirust ja viime selle välja," põhjendas Herem.
"Möödunud aasta detsembris oli näha, et vaktsiin tuleb, ja see oli võimalus demoraliseerivast olukorrast pääseda," jätkas Herem. "Enam-vähem siis hakkasime tegema ka analüüse, vaatasime, kes peab olema vaktsineeritud, kes mitte. 1. septembril jõudsime selleni, et meil on vaja saada 100% vaktsineeritust. Seda ei näidanud ainult riskianalüüs, vaid ka näiteks kaitseväe akadeemia rakendusuuringute osakond tegi kaks matemaatilist mudelit ja ütles, et teil ei ole mingisugust pääsu. Nende järgi ma otsuse tegin."
"Kas see oli kerge? Muidugi mitte. Need, kes ei ole vaktsineeritud, on inimesed, keda ma tunnen. On erinevaid põhjuseid, miks nad ei vaktsineeri, kuid hoolimata kõigest on mul nendest inimestest kahju. Aga me ei ole kellestki ilma jäänud. Kui nad on valmis riiki kaitsma, siis reservis on nad olemas," selgitas Herem.
Väitele, et erioperatsioonide väejuhatusest lahkus vaktsineerimise pärast tuumik, vastas Herem, et ta ei saa öelda, kui suur on erioperatsioonide väejuhatus, aga tema sõnul ei ole nad mingit tuumikut ega ka 10% kaotanud. "Aga jah, paar inimest on sealt ka läinud. Eks igast üksusest läks. Ja ma ei saa öelda, et keegi väga väärtuslik pole. Kui ta on kaitseväes olnud juba mitu aastat, siis on ta väärtuslik spetsialist. Praeguse seisuga olen lepingu lõpetanud 13 ohvitseril ja kokku 46 töötajal. Paarteist inimest andsid ise lahkumisavalduse," selgitas Herem.
"Jah, muidugi on mul nendest kahju. Nagu igast kaotusest lahinguväljal on kahju. Aga mida me oleme tänu sellele saavutanud, on tuhandete inimeste manöövrivabadus, võime töötada koos PPA, teiste asutustega, liitlastega, mis enne oleks olnud kogu aeg takistatud," põhjendas Herem oma otsust.
Vaheri sõnul ootab see neid veel ees. Samas on tal väga hea meel, et politseinikud teavad oma õiguseid ja küsivad kohtult, kas selles olukorras on need meetmed proportsionaalsed. "Esimesed kohtuotsused on langetatud ja seni on kohtud jätnud kõik esialgse õiguskaitse taotlused pikendamata. Keegi ei vaidle ju selle üle, et tegemist on heade politseinikega, keda riik on õpetanud, hoidnud. Aga tänase seisuga ei vasta veidi alla 130 inimese nõuetele. Kõige rohkem on selliseid töötajaid eesliini patrullis. Need on politseinikud, keda me reaalselt näeme tänaval. On ka inimesi piirivalvest," ütles Vaher.
Toimetas Martin Vaher