Saksamaa valitsus käivitas kolmeastmelise gaasikriisikava esimese faasi, millele lisaks paluti inimestel vähendada oma gaasi- ja elektritarbimist "nii palju kui võimalik".
Ukraina sõda ähvardab Venemaa gaasitarned Saksamaale ära lõigata ja viimane käivitas kolmapäeval gaasimure maandamiseks kolme astmelise kava esimene faasi. Peamine mure, mis sundis Saksamaad tõsiseks gaasikriisiks valmistuma, peitub asjaolus, et Venemaa president Vladimir Putin nõuab edaspidi tasu Venemaa energiakandjate eest rublades, vahendab Bloomberg.
Saksamaa on Euroopa suurim majandus ja see sõltub rohkem kui viiekümne protsendi ulatuses Venemaa maagaasist. Käivitatud kriisikava osutab, et riik arvestab gaasiolukorra märgatava halvenemisega.
Putin allkirjastas neljapäeval 31. märtsil dekreedi, et välismaised Venemaa gaasi ostjad peavad edaspidi gaasi eest maksma rubaldes, kasutama selleks Gazprombanki erikontosid ja ähvardas, et Venemaa peatab gaasitarned, kui [ametliku kursi järele ostetud] rublasid [tagasi] ei saa. Seni on rohkem kui pooled Venemaa gaasilepingud sõlmitud eurodes.
Samas näiteks Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi kontor teatas alles kolmapäeval, et Euroopa Liit saab Venemaa maavarade eest maksta edaspidigi eurodes.
Saksamaa jaoks on Venemaa gaasitarned üliolulised, sest kui need peatuksid, seiskuks mõne nädalaga paljude Saksamaa tööstusharude, alates keemia- ja lõpetades terasetööstusega, tegevus.
Kriisiplaani esimene faas tähendab Saksamaa majandus- ja kliimaministri Robert Habecki sõnul olukorra jälgimist ja ekspertide rühma kokku kutsumist, kes hakkavad igapäevaselt olukorda jälgima ning võimalikele kriisidele lahendusi otsima. "Lisaks on veel kaks astet, häire- ja hädaolukord, kuid sealmaal me veel ei ole. Olukord peab enne nende astmeteni jõudmist märkimisväärselt halvemaks muutuma," rääkis Habeck pressikonverentsil.
Euroopa Liit on samal ajal lubanud, et käesoleva aasta jooksul vähendatakse sõltuvust Venemaa gaasist kahe kolmandiku võrra ja 2027. aastaks lõpetatakse Venemaalt maagaasi ostmine sootuks. Samas tähendaks selline ostumahtude vähendamine Gazprom PJSCga sõlmitud lepingu rikkumist, millega kaasnevad omad mured.
Hetkel maksab Vene rubla ametliku kursi järele 0,011 eurot (saja euro eest saab 9043 rubla), kuid märtsi alguses käis selle kurss ära ka 0,006 euro juures (sada eurot maksis 16 600 rubla ümber). Valuuta kokkuostupunktides maksti märtsi lõpus ühe euro eest 96 rubla ja alates märtsi algusest on valuuta müük rublade eest Venemaal keelatud. Tekkinud on "must" valuutaturg, kus üks euro maksab 144 rublast 167 rublani.
Columbia Ülikooli Globaalse Energiapoliitika Keskuse teaduri Anne-Sophie Corbeau sõnul "üritab iga osapool teist kuidagi karistada. Rubladele üleminek on Venemaa vastus Euroopa Liidu kavale vähendada ⅔ võrra sõltuvust Venemaa maagaasist."
Saksamaa suurima gaasitarnijaid ja elektritootjaid koondava ühenduse BDEW sõnul on juba hetkel piisavalt põhjuseid, et käivitada häireolukorra faas, kuna rublades maagaasi eest maksmise nõue võib kiiresti tuua kaasa varustuse tõrked.
Kliima ja majanduse minister pöördus kodumajapidamiste ja ettevõtete poole palvega "vähendada gaasi tarbimist nii palju kui võimalik". Valitsus on alustanud läbirääkimisi gaasitarnijate ja suurimate tarbijatega teemal, kellele eelisjärjekorras gaasi vaja läheb ja kellele võib tarneid piirata. Saksamaa gaasimahutite täituvus on tänase päeva seisuga kuskil 25 protsendi juures, mis tähendab, et gaasi mõneks ajaks veel jagub ja valitsus ei pea kohe turule sekkuma.
Lisaks palus Habeck tarbijatel vähendada elektri tarbimist: "Me oleme olukorras, kus abi on igast säästetud kilovatt-tunnist. Kui te vähendate gaasi ja energia tarbimist, siis te aitate sellega Saksamaad, te aitate Ukrainat."
Habecki sõnul hakatakse gaasi tarbimist piirama alles juhul kui tuleb käiku lasta gaasiprobleemi kolmas hädaolukorra faas, kus riiklik energiaagentuur Bundesnetzagentur hakkab otsustama, kellelt võib gaasi ära võtta.
Rubladele üleminek tähendab Euroopa energiaettevõtete jaoks, et seni kehtivad pikaajalised gaasilepingud tuleb uuesti läbi rääkida ja see võib võtta aega vähemalt kuid kui mitte aastaid.
Kui kokkuleppeid ei saavutata tuleb minna arbitaažikohtusse ja sealsed protsessid võtavad veelgi kauem aega.
Ministri sõnul eeloleval kevadel ja suvel Saksamaad juhul, kui Venemaa gaasitarned peaksid peatuma, suuremad probleemid ei ähvarda, kuid vastu tulevast talve "tuleb rakendada täiendavaid meetmeid".
"Mida rohkem gaasi suvel tabitakse, seda raskem saab olukord olema talvel. Mida rohkem me energiat hetkel säästame, seda hõlpsamini saame talvest üle," rääkis Habeck.
Gaasikriisiplaani ühtegi faasi rakendamist pole mitte kunagi varem Saksamaal vaja läinud. Samas, lähtuvalt Euroopa Liidu vastavatest regulatsioonidest, kuulutas käesoleva aasta 26. veebruaril gaasikriisiplaani hoiatuse välja Itaalia ja 9. märtsil Läti.
Aastaga on Saksamaal imporditud gaasi hind tõusnud tavatarbijate jaoks rohkem kui kaks korda, ehk 129,5 protsenti. Kodumaal toodetud elekter maksab 68 protsenti rohkem. Majandus ja kliimaministeerium hoiatab, et "välistada ei saa energiahindade veelgi suuremat kasvu". Käiku on lastud mõned leevenduspaketid, nagu näiteks makstakse kõigile Saksamaa maksumaksjatele ühekordne 300 eurone toetus.
Toimetas Karol Kallas