Eraettevõtete "kosmosevõidujooksu" eesmärgiks pole niivõrd kosmoseturism ja võimalik elu Kuul või Marsil, kui kosmosekaevandused. Tehnoloogia on täna taevakehade kaevandamiseks suuresti olemas ja kui see peaks teoks saama, siis Maa majandusega pole enam miski endine.
Palju on räägitud Kuu kaevandamisest ja kuidas sealsed otsatud heelium 3 varud hakkavad käitama tuleviku fusioonreaktoreid. Kui Kuul võib tulla probleeme sealse pinna jagamisega erinevate Maa riikide vahel – oma Kuumissioonid on olemas peale Venemaa ja Ameerika Ühendriikide veel Hiinal, Indial ja Iisraelil – siis asteroidide vallas peaks toimima põhimõte "kes esimesena jaole saab, selle oma".
Üheks kaevandusasteroidi näiteks võib tuua juba 1852. aastal Itaalia astronoomi Annibale de Gasparise poolt avastatud asteroidi, mis tänaseks kannab nime 16 Psyche.
16 Psyche asub Maast 380 miljoni kilomeetri kaugusel. Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA kavatseb saata sondi seda uurima juba käesoleva aasta augustis, mis peaks kohale jõudma peale 2023. aastal toimuvat Marsi gravitatsiooni kiirendust 2026. aastal. Asteroidi keskmine läbimõõt on 226 kilomeetrit ja pindala 641 800 ruutkilomeeetrit (mis on ligikaudu võrreldav USA Texase osariigiga).
16 Psyche koosneb peamiselt rauast ja niklist, kuid seal on ka kulda ning teisi väärismetalle-mineraale, mille koguväärtuseks hinnatakse 650 kvinttiljonit (1018) eurot. Kui see number jagada kõigi Maa elanike vahel ära, jaguks igale inimesele tänastes materjalide hindades 86 miljardit eurot.
NASA ei lähe asteroidi kaevandama, vaid kuna tegemist on koostiselt üpris Maa sarnase taevakehaga, siis loodetakse seda uurides saada rohkem teada ka koduplaneedi tuuma ja sünni kohta.
Kui 16 Psyche on 380 miljoni kilomeetri kaugusel, siis asteroidide vöö algab 180 miljoni kilomeetri kandist ja seal arvatakse olevat kuskil kaks miljonit asteroidi, mille diameeter on suurem kui üks kilomeeter.
Kui ühelt poolt võib olla kindel, et Maa inimestel pole ükskõik mis varude ära kasutamisega suuremaid probleeme, siis teine küsimus on, mis saab senisest majandusest. Ajaloos on ohtralt hoiatavad näiteid kui "turule" paisatakse korraga meeletus koguses seni harvaesinevaid ressursse ja üheks tuntumaks selliseks on vastu Mali imperaatori Mansa Musa 1324. aastal ette võetud palverännak Mekasse.
Malil olid tolle aja kohta piiritud kullavarud ja korraliku moslemina jagas ta oma teekonnal pühapaikadesse kohalikele inimestele nii palju kulda, et selle väärtus langes poole võrra ja paiskas Põhja-Aafrika majandused kümneks aastaks langusesse. Egiptuse päästis majanduslikust kollapsist ainult asjaolu, et Musa ostis tagasi pöördudes suurema osa jagatud kullast rahavahetajatelt kõrge intressiga tagasi.
Tänase tehnoloogia juurde tulles, siis ühe kilogrammi orbiidile toimetamine maksab hetkel 1500 eurot (Space X Falcon Heavy) ja kui Starship kord tööle saadakse, siis langeb see väidetavalt 185 euroni. Kosmoselendude seni kõige suurem kulu on asjade orbiidile saamine.