Euroopa Pettustevastane Amet OLAF esitas märtsi lõpus Prantsusmaa uurimisasutustele kaebuse, mille kohaselt presidendivalimiste teise vooru jõudnud Marine Le Pen tegeles 2004. aastal riisumisega. Vastu presidendivalimiste lõppvooru tõstis teema püünele ka vasakmeedia ja kriitikute sõnul tegemist Euroopa Liidu poolse räige sekkumisega riigi poliitilisse protsessi.
Prantsusmaa prokuratuurile esitatud 116-leheküljelises kaebuses on kirjeldatud, kuidas kaheksateist aastat tagasi, 2004. aastal, grupp Rahvusrinde poliitikuid riisus kokku 600 000 eurot, millest Le Penile heidetakse süüks 130 000 eurot, vahendab ReMix.
Küsimus pole käesoleval juhul niivõrd selles, kas Le Pen on süüdi, vaid kaebuse ajastuses Prantsusmaa presidendivalimiste ajal, mis ei jäta kahtlust süüdistajate motiivides. Lisaks, kuna süüdistuse aeg ulatub tagasi 18 aasta taha, siis kindlasti ei saa see kaasus mingit lahendust enne 24. aprillil toimuvat Prantsusmaa presidendivalimiste lõppvooru.
OLAFi motiividele heidab varju samuti asjaolu, et kuna tegemist on suhteliselt tasavägiste valimistega ja progressiuskliku Emmanuel Macroni vastaskandidaadiks on suhteliselt euroskeptiline, konservatiivne parempoliitik. Ligi kakskümmend aastat tagasi toimunud asjas süüdistuse esitamise ajastus on selline, et Le Penil pole mingisugust võimalust oma nime ametlikult puhtaks pesemiseks.
Marine Le Peniga koos süüdistatakse pettuses tema isa Jean-Marie Le Peni, tema endist elukaaslast Louis Alioti ja endist Rahvusrinde eurosaadikut Bruno Gollnischi. OLAF on Euroopa Komisjoni peadirektoraat, mis allub Komisjoni eelarve- ja personaliküsimuste asepresidendile. Varem on OLAF paistnud silma valikulise õigusemõistmisega ja selle süüdistuste esitamise aeg on olnud varemgi kummaline.
OLAFit on kasutatud ka Ungari peaministri Viktor Orbáni ründamiseks. Kui Ungaris oli võimul progressistlik koalitsioon ja toimus tööstuslikul tasemel Euroopa Liidu toetuste vargus, istus OLAF käed rüpes.
Uurimine alustati siis kui võimule sai Orbán ja selle käigus avastati, et osaliselt EL poolt rahastatud Budapesti metrooliini ehitamise käigus läks progressiusklike valitsuse ajal selle eelarvest kaduma 167 miljardit forinti (ca 448 miljonit eurot), mille pidi Brüsselile tagasi maksma Orbani valitsus. Seetõttu on Ungari olnud EL korruptsioonitabelites kehvemal kohal, mida kasutatakse Orbáni vastu tänaseni ära.
Toimetas Karol Kallas