USA ülemkohus langetas täna ajaloolise otsuse, millega vastanduti otseselt kohtu varasemale praktikale ja eitati konstitutsioonilist õigust abordile. Ülemkohtu otsus käivitab vaidlused abordi seaduslikkuse üle hoopis uuel tasemel.
Ameerika Ühendriikide ülemkohus langetas täna ajaloolise otsuse, milles asuti seisukohale, et USA konstitutsioonist ei saa tuletada õigust abordile ning et seetõttu on kõik osariigid vabad otsustama, kuidas abordiga seonduvaid küsimusi seadusandlikul tasandil lahendada.
Kohtuasjas Dobbs v. Jackson Women's Health Organization langetatud otsus sisuliselt tühistab ülemkohtu varasema, 1973. aastal kohtuasjas Roe v. Wade langetatud otsuse, mis sisuliselt legaliseeris abordi kuni sünni hetkeni kõigis osariikides, tunnistades osariikide poolt abordiotsusele seatud piirangud konstitutsiooniga vastuolus olevaks, olgugi et USA konstitutsioonis ei ole tegelikult nähtud ette õigust abordile.
Kohtu enamuse seisukoha sõnastas kohtunik Samuel Alito, kellega ühinesid kohtunikud Clarence Thomas, Neil Gorsuch, Brett Kavanaugh ja Amy Coney Barrett. Neist kolm viimast nimetas ametisse USA eelmine president Donald J. Trump. Seejuures on Alito, Thomas, Kavanaugh ja Barrett katoliiklased ning praegu protestantide ridadesse kuuluv Gorsuch kasvas üles katoliiklasena.
"Selle [1973. aasta otsuse] argumentatsioon on silmatorkavalt nõrk ja otsusel olid hävitavad tagajärjed," kirjutas Alito, nimetades ülemkohtu varasemat otsust erakordselt vildakaks. "Konstitutsioon ei viita kusagil abordile ja sellist õigust ei kaitsta otseselt mitte ühegi konstitutsiooni sättega," toonitati kohtu enamuse arvamuses, väljendades samu seisukohti, millega on ülemkohtu 1973. aasta väga radikaalseks arvatud otsust laialdaselt kritiseeritud ligi pool sajandit.
Alito lisas, et "on aeg hakata konstitutsiooni järgima ja anda abordiga seonduvate küsimuste regulatsioon tagasi osariikide valitud rahvaesindajate kätte."
Kõigi eelduste kohaselt tähendab elupooldajate ridades kaua oodatud otsus seda, et rohkem kui 20 USA osariigis saab laste sünnieelne tapmine olema keelustatud. Neis osariikides kehtivad endiselt seadused, mille rakendamise ülemkohus oma 1973. aasta otsusega peatas.
Kuuldused, et ülemkohus plaanib langetada niisuguse otsuse, millega täna avalikkuse ette tuldi, hakkasid levima juba maikuu alguses ning neid kajastas ka Objektiiv. Sellest ajast alates avaldasid vasakpoolsed ülemkohtule väga intensiivselt survet, et väärata kuulduste kohase otsuse langetamist.
Juba maikuus toonitas aga kohtunik Clarence Thomas, et "me ei või olla institutsioon, mida saab survestada asuma just niisugustele seisukohtadele, mida survestajad soovivad."
Kõigi eelduste kohaselt käivitab ülemkohtu tänane otsus paljudes osariikides võitlus sündimata laste tapmise seaduspärasuse üle täiesti uuel tasemel. Arvatakse, et abordiküsimus tõuseb taas USA avaliku arutelu ja avalike vastanduste keskmesse ning loob eeldusi niigi tõsisteks kujunenud ühiskondlike pingete süvenemiseks.