Õiguskantsleri nõunik, molekulaarbioloog ja endine Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juht Martin Kadai andis intervjuu ERR-i portaalile, kus toob välja mitmeid olulisi seiku nii senises võitluses koroonaviirusega kui ka selles, millele edaspidi mõtelda.
Kadai osutab, et praegu, kus viirus on juba kaks ja pool aastat levinud, on paljud inimesed haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või läbi põdenud ja vaktsineeritud ning seetõttu on tekkinud laiaulatuslik immuunsus. Sellise immuuntausta tekkimisel saab ütelda, et pandeemia seniselt enam edasi levida ei saa või selle mõju on inimestele teistsugune. Viirus võib küll immuunsusest kõrvale põigelda ja edasi ringelda, kuid tagajärjed ei ole enam sellised, nagu nähti alfa või delta tüvevariantide korral.
"Ja sellest peaksime tegema väga selged järeldused," sõnas Kadai. "Teadusringkondades on tegelikult ka juba kevadest öeldud välja, et pandeemia akuutne faas on möödas. See ei tähenda, et julgetakse veel öelda, et pandeemia on täiesti möödas või viirus ära kadunud. Tõenäoliselt viirus ei kao ära. Aga see tähendab hoopis teistsugust olukorda, teistsuguseid vajadusi ja tegevusi."
Kadai ei pea seetõttu mõistlikuks suure testimisega viirust jälitada. "Tänases olustikus ei ole mõtet vaadata, kui ulatuslikult ja intensiivselt koroonaviirusnakkus levib. Täna peame üksnes ennekõik jälgima, et mida see viirusnakkus põhjustab. See annab tegelikult vastuse küsimusele, mis probleemi me üldse lahendame".
Kadai juhtis tähelepanu ka sellele, et viirused ongi meie elus ja oleme nendega seni rahulikult koos toiminud. "Meil on ju palju hooajalisi viirushaigusi, millega me eesmärgipäraselt ei võitle, sest see võitlus on juba ette kaotatud. Sellel võitlusel ei ole ka väga mõtet," viitas Kadai tõigale, et vaid sellisel juhul on mõtet midagi drastilisemat ette võtta, kui viirus põhjustab erakordselt raskeid tagajärgi.
"Haiglaravil viibivate inimeste üldarv on väheinformatiivne," selgitas Kadai viiruse indikaatorite probleemi. "Olukord on ka haiglates drastiliselt muutunud omikroni tulekuga, palju inimesi oli ja on küll koroona diagnoosiga haiglaravil, aga nad ei ole seal enam koroona tõttu. See on oluline muutus."
"Koroona nakkuse pingeline otsimine ja inimeste isoleerimine [haiglates] toimub ju plaanilise ravi arvelt. Ja see ei pruugi olla enam tasakaalus, sest plaanilise ravi edasilükkamine tähendab inimestele ka suuri probleeme," lisas Kadai.
Küsimusele koroonapasside kohta vastas Kadai, et koroonapassil pole mingit sisulist mõtet, kuna see ei näita inimese immuunsust, sest me ei oska mõõta vaktsineerimise või läbipõdemise kaudu saadud immuunsust. "Me ei oska selle passi põhjal öelda, kas ja millal see inimene võib uuesti nakatuda või haigestuda. Ja seetõttu kaotab tegelikult koroonapass mõtte," nentis Kadai ja lisas, et "koroonapass ei näita ka inimese nakkusohutust, sest teame teaduslikult tõendatult, et vaktsineerimine ja läbipõdemine ei kaitse inimest taasnakatumise eest."
Rääkides maskikohustusest ütles Kadai, et kohustuse kehtestamisel peaks olema ikkagi oluliselt rohkem tõendust, et see kohustus täidab oma eesmärki. "Praegu ei ole väga järjepidevat ja veenvat tõendust, et inimestele kehtestatud maskikohustus avalikes siseruumides oluliselt mõjutas kuidagi nakkuse levikut. Meil ei ole seda tõendust. Sellest juba tegelikult algab probleem. Me ei tohiks seetõttu maskide kandmist kohustusena tänases olukorras seada."
Kadai hinnangul tuleks laualt täiesti maha võtta ka koolide distantsõppe ja õpilaste ulatusliku testimise teema. "Koroonapandeemias on kõik nagu pea peale pööratud: kõigepealt otsime nakkushaigust ja siis üritame aru saada, et kas see on ka probleem. Tänases olustikus ei ole nakkuse otsimine ja võimaliku nakkusega inimeste eraldamine, sealhulgas koolilaste kodus hoidmine, mitte kuidagi vajalik," on Kadai seisukohal ega mõista, mis peaks sügisese plaanitava koolilaste testimise mõte olema, mille alla on haridusministeerium juba miljoneid maksumaksja raha pannud testide ostuga: "Ma ei oska põhjendada nende testide vajalikkust, sest nagu ütlesin – nakkuse otsimine tänases olukorras ei ole väga hästi põhjendatud."
"Tuletame meelde pandeemiaeelset olukorda, viirusnakkused on meid saatnud kogu aeg ja tihti oli olukordi, kus väga palju õpilasi ja õpetajaid olid haiged, see ei ole midagi uut. See oli ka varem niimoodi ja see jätkub ka tulevikus," võtab Kadai olukorra lihtsalt kokku ja lisab, et "uue väljakujunenud olukorra mõistmine on tegelikult ülioluline. Ja teistpidi ma tuletan ka meelde, mis juhtus aasta alguses. Omikroni laine nakkuse levik oli enneolematult suur. Ja seda hoolimata kõikidest piirangutest, mis olid seatud nakkuse leviku vähendamiseks või ärahoidmiseks. See näitas ühemõtteliselt, et nakkuse levikuga võitlemine ei ole piirangutega saavutatav."
Toimetas René Allik