Euroopa Komisjoni esinaise aastakõnest selgus, et Euroopa Liidu aluslepinguid on kavas muuta ja roheüleminekus rõhutakse vesinikule.
Ursula von der Leyen pidas 14. septembril Euroopa Parlamendis aastakõne, milles võttis kokku Euroliitu tabanud ja ees ootavad tähtsamad teemad.
Ukraina sõda:
Euroopa Liit toetab Ukrainat solidaarselt ja on esimesest hetkest alates väidetavalt "oma ülesannetega hakkama saanud". Euroopal on olemas "sisemine jõud" ja Venemaa peab "sõda Euroopa Liidu energia, Euroliidu majanduse, Euroliidu väärtuste ja Euroliidu tuleviku vastu". Leyen nimetas Euroopa Liitu sealjuures "meieks". Ukraina sõda on tema sõnul autokraatia sõda demokraatia vastu.
Euroopa Liit on andnud alates sõja algusest Ukrainale üle 19 miljardi euro rahalist abi, millele lisandub sõjaline abi.
Kuna "Ukraina tulevik saab alguse koolidest", annab EL Ukrainale koolide taastamiseks 100 miljonit eurot. Samuti soovitakse liita Ukraina kiirkorras EL ühisturuga.
Energiaülemineku päästab varade ümberjagamine ja vesinik:
Kõnes ei mainitud sõnagagi, et tänasel energiakriisil oleks midagi pistmist üleminekuga roheenergiale ja vigade tunnistamise asemel rõhutakse senistest roheenergialahendustest veelgi kallimale vesinikutootmisele. Kõik liikmesriigid peavad samas vähendama elektritarbimist ja energiašoki leevendamiseks jagatakse energiaettevõtetelt ära võetavast rahast liikmesriikidele laiali 140 miljardit eurot toetuseid.
Ühe energiaturu meetmena soovib EL ümber korraldada maagaasi hinnastamise turu ja võtta hetketuru hindade – nn TTF – asemel kasutusele "esinduslikuma indeksi".
EL elektriturgu kavatsetakse "põhjalikult reformida" ja mingil kombel siduda gaasi hind lahti elektrihinnast.
Elektrituru ja Euroopa "päästerõngast" nähakse vesinikus. Vesiniku ostmiseks ja kasutamise hõlbustamiseks asutab Euroopa Komisjon Euroopa vesinikupanga, mille algkapitaliks eraldatakse kolm miljardit eurot.
EL poolt juhitava "sotsiaalse turumajanduse ajakohastamine":
Oktoobris esitab Euroopa Komisjon kava Euroopa Liidu "majanduse juhtimise ajakohastamiseks". Peamiste "kesksete põhimõtetena" mainis Leyen, et liikmesriikidel lubatakse olla oma võlgade vähendamisel "paindlikumad", mille juures on neil "suurem vastutus". Samuti soovitakse lihtsustada Euroopa Liidu majandusvalla reegleid ja teha need "kõigile arusaadavaks".
Uute majandusreeglite kehtestamise juures vandus Leyen, et truuks jäädakse vastutusevabale ja juhitavale "sotsiaalsele turumajandusele", millel on teatud "alusväärtused". "Sotsiaalne turumajandus julgustab igaühte pürgima tähtede poole, kuid samas püüab meid kinni, kui kukume. See premeerib saavutuste eest ja tagab turvatunde, avardab võimalusi, kuid seab piirid." Esinaise sõnul sõltub "sotsiaalsest turumajandusest" ka rohe- ja digipöörde õnnestumine ja "stabiilsust ei ole ilma majanduskasvuta ning vastupidi".
Kutseharidus:
Komisjoni juhi sõnul "vajab Euroopa nii ilma väljaõppeta kui ka ülikoolidiplomiga tööjõudu". EL kavatseb senisest enam investeerima kutse- ja täiendõppesse. 2023. aasta tahetakse kuulutada "Euroopa kutse- ja eelkõige täiendõppe aastaks".
Haruldased muldmetallid ja nende tootmine:
2030. aastaks suureneb Euroopa Liidu haruldaste muldmetallide vajadus viis korda. Komisjoni esinaise sõnul soovitakse vältida olukorda, kus "satutakse taas sõltuvusse, nagu juhtus nafta ja gaasiga", mille tõttu soovitakse haruldaste muldmetallide ja maagi tarnelepingud sõlmida pea kõigi teiste riikidega, kus neid leidub, peale kommunistliku Hiina Rahvavabariigi. Leyen kuulutas välja ka "Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete õigusakti", milles sätestatakse haruldaste muldmetallide hankimise viisid ja soovitakse "rakendada globaliseerumist senisest erineval viisil".
Lisaks lubas Leyen suurendada EL rahalist osalust üleeuroopalist muldmetallide-huvi pakkuvates tähtsates projektides, milleks "tehakse kõik", et luua "Euroopa [haruldaste muldmetallide] suveräänsuse fond". Haruldaste muldmetallide tööstuse tulevikku näeb Leyen Euroopas.
Välispoliitika kujundatakse ümber:
Euroopa Komisjoni esinaine soovib tugevdada sidemeid "sarnaselt meelestatud riikidega" ja eksportida demokraatiat kolmandatasse riikidesse, kasutades selleks majandusabi ning muid vahendeid.
Samuti leiab Leyen, et "välisriikidest rahastatakse asutusi, mis murendavad Euroopa väärtusi". Ta mainis eelkõige Hiina Rahvavabariiki ja selle uiguuride genotsiidi varjamist. "Euroopa väärtuste" turvamiseks kavatsetakse vastu võtta "demokraatia kaitse pakett".
Euroopa aluslepingute muutmine:
"Järgmist põlvkonda" ettekäändeks tuues soovitakse "uuendada Euroopa kokkulepet". "Peame jätma järgmisele põlvkonnale maailma, mis on varasemast parem paik." Soovitakse "parandada" otsuste tegemist ja plaanide ellu viimist.
Kõnes lubati Euroopa Liitu hoogsalt laiendada, mille tõttu "peab olema valmis seda reformima". Euroopa Liidu aluslepingute ümber tegemiseks kutsutakse kokku Euroopa Tulevikukonvent.
Toimetas Karol Kallas