Kliimaaktivistid, kelle hulgas on endine USA asepresident Al Gore, nõuavad väidetava inimtekkelise kliimasoojenemise usu leiguse tõttu Maailmapanga juhi David Malpassi tagandamist.
Teisipäeval 20. septembril toimus Ameerika Ühendriikide suurlinnas New Yorkis linna nõndanimetatud "kliimanädala" raames meediaväljaande New York Times korraldatud üritus, kus esines teiste hulgas Maailmapanga president Malpass. Maailmapanga juht sattus konkreetsel juhul kliimasõdalaste raevu alla, kuna vastas esinemise järel küsimusele, kas ta usub, et "inimtekkeline fossiilkütuste põletamine soojendab planeeti (Maad) kiiresti ja ohtlikult" lühidalt: "Ma tõesti ei tea. Ma pole teadlane," vahendab Reuters.
Kliimaaktivistid on Maailmapangalt aastaid nõudnud, et seataks tähtaeg, millal see lõpetab fossiilkütustega seotud investeeringud.
Esmalt hakkasid Malpassi vastused ringlema sotsiaalmeedias, mille peale läksid kurjaks paljud endised kliimadiplomaadid ja vabaühendused, kes hakkasid USA valitsuselt nõudma Maailmapanga juhi tagandamist.
USA valitsus on Maailmapanga suurim aktsionär ja nimetab üldjuhul viieks aastaks ametisse selle juhi. President Donald Trump tegi seda viimati 2019. aastal.
Foto: cop26voices.org
"Kuidas selline asi on 2022. aastal võimalik? Sellise apaatia tulemuseks on nõder kliimategevus ajal, kui riigid vajavad hädasti Maailmapanga abi ja raha. Alates tema koduosariigi Michigani veepuudusest kuni üleujutustest laastatud Pakistanini, ei saa Malpass eitada kliimamuutuste reaalsust. Inimesed ja valitsused vajavad Maailmapanga juhti, kes kuulab teadust," säutsus sotsiaalmeedias endine Prantsusmaa kliimasaadik ja üks 2015. aasta Pariisi kliimalepete peaarhitekte Laurence Tubiana. Täna on Tubiana vabaühenduse Euroopa Kliima Sihtasutus (European Climate Foundation) direktor.
Maailmapank ja USA valitsus keeldusid Malpassi tagasiastumise nõudmist esmalt kommenteerimast, kuid reedel 23. septembril teatas Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre: "Me mõistame [Maailmapanga] presidendi sõnad hukka. Me ootame, et Maailmapank oleks kliimaambitsioonides ja [kliimasõdalaste?] mobiliseerimises juhtival kohal."
USA rahandusministeerium, millel on oluline roll Maailmapanga juhi ametisse nimetamisel, teatas, et see ootab kõigil partneritelt pühendumist sõjale kliimamuutustega.
"Me ootame, et Maailmapank oleks kliimaambitsioonide ja märgatavalt suurema kliimarahastuse mobiliseerimises arengumaadele maailmas juhtrollis. Me oleme ja jätkame sellise ootuse selgitamist Maailmapanga juhtkonnale. Maailmapank peab olema antud globaalse agenda täideviimises oluline partner," kommenteeris Malpassi esinemist ministeeriumi pressiesindaja.
Eelmisel aastal nõudsid 70 vabaühendust, et Malpass vallandataks, kuna Pank ei ole kliimategevuses piisavalt aktiivne.
Seni on Maailmapank 2013. aastal vähendanud söeelektrijaamade rajamise rahastamist ja alates 2010. aastast pole teinud ühtegi söetööstuse investeeringut. 2019. aastal lõpetas Pank nafta- ja gaasimaardlate uuringute rahastamise, kuid on seni seisnud vastu survele täielikult lõpetada fossiilkütuste tööstuste rahastamine.
Endine USA asepresident Al Gore nimetas Malpassi "kliimaeitajaks" (climate denier).
Kliimavõitlejate rünnakust heitunud Malpass tunnistas neljapäeval 22. septembril, et ta ei ole kliimamuutuste eitaja ja "kasvuhoonegaaside heitmed pärinevad inimtekkelistest allikatest, mille hulgas on fossiilkütused, metaan, põllumajandus, tööstus ja nii me näeme selle muutmiseks tublisti vaeva".
Toimetas Karol Kallas