Maailma Majandusfoorum leiab, et maailma ei ole võimalik muul viisil kliimaturmast päästa kui hakata inimesi kunstteadvuse abil "harima" ja piirama.
WEFi kinnitusel põhjustavad linnad 75 protsenti maailma süsihappegaasi heitmetest ja jäävad veel aastakümneteks kliimasõja üheks suuremaks võitlustandriks. Peamised kasvuhoonegaasi(de) paiske süüdlased on transport ja hooned, kuid ka inimeste heitmed küündivad 40 protsendini.
Selleks, et linnad muutuksid "kestlikeks", tuleb teha midagi, mida WEF nimetab "inimeste kaasamiseks". Inimestele soovitatakse määrata "isiklik süsinikuheite lubatud määr" (personal carbon allowance), kuid "kahjuks" ei ole nimetatud programmid võtnud vedu, kuna inimesed ei kipu selliseid asju sallima.
Kuid maailm on WEFi isandate sõnul muutumas ja areneb suurte jätkusuutlike linnade suunas. Viimase viie aasta jooksul on toimunud märkimisväärsed arengud sotsiaalsel-, keskkonna- ja tehnoloogiarindel, mis teevad võimalikuks inimeste CO2 heitmete jälitamise. WEF on pannud lähenemisele nimeks "minu süsinik" (My Carbon).
"Minu süsiniku" kontekstis tuuakse WEFi poolt välja kolm arengut:
1. Covid-19 oli sotsiaalse vastutuse testimise aeg. Miljardid inimesed allutati rahvatervise nimel seninägmatutele piirangutele. Üksteisest hoiti eemale, kanti maske, rakendati vaipvaktsineerimist ja sunniti kasutama kontaktide jälitamise rakendusi. WEFi hinnangul näitasid see kõik kui "sotsiaalselt vastutustundlikud" on inimesed oma sisimas.
2. Toimunud on neljanda tööstusrevolutsiooni tehnoloogilised läbimurded. Tohutult on arenenud kunstteadvus, plokiahelate tehnoloogia ja digitaalne jälgimine, mis kõik võimaldavad jälitada inimese süsinikuheitmeid, tõsta nende teadlikkust ning anda inimesele juhiseid, kuidas süsinikuheitmeid vähendada. Lisaks sunnivad need tehnoloogiad inimesi tegema "eetilisi" teenuste ja toodete valikuid.
Arendatud on uusi isikustatud heitmete jälgimise rakendusi, mis aitavad lisaks teha paremaid vähe CO2 heitvaid toiduvalikuid. Kunstteadvus aitab jõustada ringmajandust ja inimestel pühenduda jätkusuutlikkusele. (Nimetatud "neljas tööstusrevolutsioon" on oluline osa Suurest Lähtestamisest.)
3. Suurem looduse- ja keskkonnateadlikkus. Viimaste aastate jooksul on kliimateadlikkus ja -mure inimeste, eriti noorte hulgas märgatavalt kasvanud. Väidetavalt arvab ligikaudu 64 protsenti inimestest, et kliimamuutused on üleilmne hädaolukord. Uuringufirma PEW Research Centeri poolt 17 arenenud majandusega riigis läbi viidud uuringust selgus, et 80 protsenti kodanikest väidab, et nad on kliimamuutuste pärast valmis oma elu ja tööharjumusi muutma.
Järgmisena soovitab WEF teha linnad jätkusuutlikuks "tarkade kogukondade" kaudu, mis peaks tähendama, et inimesed hakkavad kasutama "minu süsiniku" rakendusi, mida aitavad jõustada avaliku- ja erasektori koostööprojektid.
Linnavalitsusel soovitatakse kasutada "kognitiivse võimestamise" ja "sotsiaalsete normide kehtestamise" hoobasid. Linnade elanikke hakatakse lisaks nimetatud hoobadele "kaasama ja harima". Kunstteadvus ja masinõpe tagab inimestele nende jaoks kohandatud lahendused, kuidas enda eluviise kliimamuutuste tõkestamise nimel piirata.
Toimetas Karol Kallas