Suured rahvusvahelised nõustamisfirmad nagu PwC, Deloitte, KPMG, Ernst&Young või McKinsey abistavad Euroopa Komisjoni ja valitsusi sadade miljardite eurotoetuste jagamisel, tegutsedes samas varjatult, vahendab Die Welt.
Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi taasterahastu) maht on ligi 800 miljardit eurot. See tohutu raha peab tõhustama eeskätt liikmesriikide kliimakaitset ja digitaliseerimist. Rahvusvahelised nõustamisfirmad nagu näiteks PwC, Deloitte, KPMG ja McKinsey on olnud juba ammu rahajagamise juures, võttes endale sellest rahast korraliku kasumi, kuid samal ajal jäädes varjatuks, tuvastas Hollandi uurimisplatvormi "Follow the Money" poolt kokku pandud uurimisgrupp #RecoveryFiles.
Summad, mis taasterahastust liiguvad, on meeletud ja samal ajal on raha kasutamise reeglid nii komplitseeritud, et isegi valitsused ei suuda üksi hakkama saada ja kaasavad rahvusvahelisi nõustamisfirmasid. Seda tõdeb ka Bulgaariast pärit eurovolinik Mariya Gabriel, et EL-i poolt eraldatud raha jagamiseks on vaja eraldi finantseerimist nõustamisfirmade palkamiseks. Tema sõnul pakub taasterahastu "ainulaadset toetust reformidele ja investeeringutele", mis omakorda on "tohutu administratiivne väljakutse."
Nii näiteks palus Saksa valitsus endale Euroopa Komisjonilt abiks nõustamisfirmat, et see abistaks Saksamaad tema taasterahastu osa – ligi 25 miljardi euro – jagamisel. Ei Saksa rahandusministeerium ega ka Euroopa Komisjon ei ole nõus nõustamisfirma nime avaldama, kuigi rahandusminister Christian Lindner on nõustamisfirma osalemist kinnitanud.
Saksa rahandusministeerium põhjendas andmete mitteavaldamist sellega, et tema ei ole nõustamisfirma lepingupartner, mistõttu ei ole võimalik avaldada lepinguliste kohustuste viisi ja ulatust. Lepingu sõlmis nõustamisfirmaga Euroopa Komisjon.
Belgia puhul selgitati välja, et sealset valitsust nõustab PwC, mida kinnitas ka Belgia majandusministeerium. Ka Deloitte, KPMG ja Ernst&Young on Belgia valitsust nõustanud.
Salatsemine nõustamisfirmade ümber on väga problemaatiline, kuna sageli tellitakse neilt väga olulisi riigi arenguid puudutavaid plaane. Nii näiteks abistas PwC Kreeka valitsust 30 miljardi euro suuruse toetuse kasutamise plaani koostamisel. Kui arvestada seda, et PwC oli palgatud Euroopa Komisjoni poolt, siis on õhus küsimus Kreeka valitsuse autonoomsest seisundist rahade kasutamise planeerimisel. Samuti on nõustamise tasud väga suured. 2022. aasta mais sõnas Kreeka digitaliseerimisminister Kyriakos Pierrakakis, et esimene eraldis eurorahastust tehakse just PwC-le summas 51,2 miljonit eurot nõustamise eest, et Kreeka digitaliseerida. Ka digitaliseerimise plaan ise telliti enne seda PwC-lt. Kreeka rahandusministeerium eitab huvide konflikti. Huvide konflikti ei näe ka PwC, kuna seadused ja reeglid selle tema sõnul välistavad.
Samas on Euroopa Kontrollikoda hoiatanud nõustamisfirmade kasutamise eest Euroopa Komisjoni poolt, kuna nõustajate kasutamine peidab endas "potentsiaalset riski ülemäärasest sõltuvusest, konkurentsieelistest, pakkujate kontsentratsioonist ja võimalikust huvide konfliktist."
Risk väljendub hästi Hispaanias, kellel on kasutada taasterahastust 70 miljardit eurot. Jaanuaris 2021 kandis keskkonnaministeeriumile alluv energiaagentuur 280 000 eurot Deloitte'le "kõikide ülesannete eest seoses energiaettepanekute sisu ettevalmistamise ja korraliku põhjendamisega." Ühtlasi oli Deloitte Euroopa Komisjoni ja Hispaania valitsuse vaheliste energiateemaliste läbirääkimiste juures, mis toimusid suletud uste taga.
Samal ajal nõustas Deloitte Hispaania suurt energiaettevõtet Cepsa selles, kuidas taasterahastust raha saada.
Ei Hispaania valitsus ega Deloitte ei olnud nõus uurimisgrupi küsimustele vastama ja eitavad huvide konflikti. Deloitte küll tõdes, et nende roll taasterahastu nõustamisel on "tehniline tugi informatsiooni kokkupanemisel".
Omamoodi sammu on teinud Slovakkia valitsus, kes sõlmis nõustamisettevõttega McKinsey pro bono lepingu, mille kohaselt nõustab McKinsey valitsust "altruistlikel põhjustel" ilma tasu saamata. McKinsey ei olnud nõus uurimisgrupi küsimustele seoses selle lepinguga vastama.
Selline varjatud tegutsemine ja nõustamine on pälvinud lisaks Euroopa Kontrollikojale kriitikat ka Euroopa Parlamendi liikmetelt. "Ma ei näe, milliseid avalikke huvisid see kannaks, et ettevõtete nimesid ei avaldata," sõnas europarlamendi liige Alexandra Geese. "Seal mängitakse varjude mängu, see häirib mind," lisas teine europarlamendi liige Monika Hohlmeier Die Weltile.
Toimetas René Allik