Ameerika Ühendriikide poliitikanalüütikute kollektiiv The Last Refuge analüüsis riigi vahevalimisi ja jõudis järeldusele, et kus lugesid hääled, seal võitsid vabariiklased ja kus hääletussedelid – need kaks ei ole samad asjad – demokraadid.
Kui poliitikas arutletakse 2022. aasta vahevalimiste võitude ja kaotuste teemal, siis asjaolu, mis on väga sarnane 2020. aasta üldvalimistega, et valijate hääled ja valimistel osalevated hääletussedelid on erinevad asjad. Mõnes osariigis paistab, et tegemist on "uue normaalsusega".
Osariikides, kus tähelepanu keskmes olid valijate hääled, Joe Bideni valitsus kaotas. Osariikides, kus olid tähtsad hääletussedelid, võitsid demokraadid.
Ilmselt kõige paremateks osariikide näideteks, kus "hääletussedelid" olid tähtsamad kui "hääled", on Michigan ja Pennsylvania. Vaatamata kaotust kuulutavatele arvamusküsitlustele, võitsid valimised Michigani senine demokraadist kuberner Gretchen Whitmer ja Pennsylvania demokraatide senaatori kandidaat John Fetterman.
Whitmer ja Fetterman ei teinud kampaaniat häälte saamiseks, sest see on liiga vanakooli värk. Selle asemel mõlema kandidaadi taga olev masinavärk keskendus uuema aja lahendustele. Demokraatide valimismasin keskendus mõlemas osariigis valimissedelite kogumisele ja eiras tähtsusetuid valimisjaoskonnas antud hääli.
Alates ajast kui valimistel lubati hääletada kirja teel ja jätta hääletussedeleid selleks ette nähtud hääletus-postkastidesse, on valimisjaoskonnas antud hääled muutunud valimiste korraldajate, kes soovivad kontrollida valimiste tulemusi, seas järjest väärtusetumaks. Selle otseseks tulemuseks on olukord, kus demokraadid võidavad tänu organiseeritud hääletussedelite korjele valimisi.
Pingutused saada valijate käest hääli kannavad vähem vilja kui panustamine hääletussedelite korjele.
Siinkohal tuleb taaskord rõhutada, et need kaks – jaoskonnas hääletamine ja eel- ning kirja teel hääletamine – on väga erinevad valimissüsteemid.
Hääletussedelite jagamise ja nende kokku kogumise süsteem allub kontrollile palju paremini kui tavaline valimisjaoskonnas hääletamine.
Näiteks ei saa valimisjaoskonnas hääletada inimene, kes on surnud või ei ela enam antud valimispiirkonnas. Samas neile võib saata hääletussedeli, mille võib ära täita ja saata valimiskomisjonile tagasi ning seda hoolimata asjaoludest, milline on antud sedeli täitnud isiku staatus.
Kuigi hääletussedelid ja hääled saadakse kahe täiesti erineva protsessi tulemusel, on mõlema kaal valimistel ühesugune.
Kui hääletussedelite postiga saatmise teel toimuvaid valimisi katsetati sügavalt demokraatlikes osariikides, siis tehti seda "demokraatia laiendamise" ettekäändel. Täna me näeme riigi tasandil, millised on sellise "demokraatia laiendamise" tulemused ja kelle huvisid see teenib.
2020. aasta vastuolulised üldvalimised näitasid, et hääletussedelitele panustamine on edu tagav strateegia. Covid-19 vältimise ettekäändel osutusid neil valimistel kõige olulisemaks kirja teel saadetud hääletussedelid. Neid valimisi kirjeldatakse samuti demokraatide "hääletusedelite lõikusena" (ballot harvesting).
Demokraatide partei ametiisikud ja aktivistide grupeeringud oskasid uue hääletussedelite laiali saatmise ja kokku kogumise süsteemiga avanenud võimalused ära kasutada. Kui sellele lisada võimas juriidiline kampaania, et arvesse võetakse kõik ja igas vormis hääletussedelid, siis saab selgelt aru, kuidas süsteem demokraatide heaks töötab.
Tänaseks on selge, et hääletussedelite korje on hääletamisega võrreldes hulga tõhusam lahendus poliitilise võimu säilitamiseks. Antud põhjusel näevad demokraadid vähem vaeva häälte võitmisega ja keskenduvad hääletussedelite korjele.
Kui "hääletussedelite organiseerimine" muutub tähtsamaks kui "häälte võitmine", siis ehitatakse valimiskampaania ka vastavalt üles. See võib tunduda liiga algelisena, kuid kuna hääletussedelite ja häälte vahel on suur erinevus, siis selle tõttu on valimisdebattidest keeldumine edu tagav strateegia.
Kui keegi tahab võita hääli, siis avalikest aruteludest keeldumine ei tule kõne alla. Kui valimiskampaania on keskendunud valimissedelite korjele, siis väitlemised on sisuliselt tähtsusetud.
Valijate jaoks on käes aeg, et hakata nägema, milline on vahe valimistel, kus tulemuse otsustavad hääletussedelid või sellistel, kus võitja määravad ära valijate antud hääled. Loodetavasti 2022. aasta vahevalimiste järel saadakse aru, et tegemist on täiesti erinevate valimiste läbiviimise süsteemidega.
Valimisjaoskonnas võib vabariiklaste poolt hääletada kui palju valijaid iganes, aga kui valimistel on hääletussedelid tähtsamad kui hääled, siis kaalukauss kaldub alati sedelite kasuks.
Michigani ja Pennsylvania valijad pole valimiste järel ilmselt väga õnnelikud, aga hääletussedelitega valimiste korraldajate näod on rõõmsad.
Kui demokraatidel oleks olnud vaja võita hääli, siis oleksid nad jäänud kaotusseisu. Nii kaua kui neil on vaja koguda hääletussedeleid, on neil olemas lahendus valimiste võitmiseks. Valimisprotsessid on vastavalt ära kohendatud.
Kampaania tegemine, reklaamid, kandidaadite tutvustamine, käesurumised, rahvakoosolekutel osalevate inimeste hulk, inimestega otse kohtumine ja muu sarnane on tähtis ainult siis kui soovitakse võita hääli. Demokraatide õnneks kaasaegne valimiskampaania, mis käib hääletussedelite kogumise kaudu, ei nõua nii keerulisi pingutusi. Demokraadid on lõpetanud sellistele asjadele aja raiskamise.
Vabariiklased tormavad ringi ja üritavad inimesi veenda, et need nende poolt hääletaksid. Kuid samal ajal pole jaoskondades hääletajaid tegelikult vaja! Demokraadid on nii vanamoelisest lähenemisest loobunud ja vaikselt ning tõhusalt oma valimiskampaaniate süsteemi ümber korraldanud. 8. novembril võisid kõik näha, kuidas see süsteem toimib ja millised on selle tulemused.
Tegelikult ongi kõik nii lihtne.
Toimetas Karol Kallas