Ühinenud Rahvaste Organisatsioon avaldas 10. novembril uuringu, milles nõutakse rikastelt riikidelt, et need "investeeriksid" väidetava kliimakriisi lämmatamiseks arengumaadesse aastas triljon dollarit.
Uuringule on pandud pealkirjaks "Kliimategevuse rahastus" (Finance for Climate Action) ja selle koostajateks on käesoleva aasta juulis ÜRO juurde asutatud "Kõrgetasemeline kliimarahastuse sõltumatu ekspertgrupp". Ühendkuningriik korraldas eelmisel aastal asjaosaliste 26. kliimakonverentsi (COP26) ja 20. novembril lõppes Egiptuse Punase mere äärse Sharm El-Sheikhi kuurordis korraldatud COP27 ning "kliimategevuse rahastuse" uuringu mahitajateks on viidatud kaks riiki, vahendab LifeSiteNews.
Uuringus kutsutakse maailma riike üles "märkimisväärsetele, kiiretele ja jätkusuutlikele investeeringute tegemisele … Need investeeringud tagavad tugeva ja jätkusuutliku taastumise tänastest ning hiljutistest kriisidest. Need teisendavad majanduskasvu ja tagavad jagatud arengu ning kliimaeesmärgid".
IPCC on meie teaduslik Põhjanael.
António Guterres
ÜRO peasekretäri António Guterresi arvates on valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (IPCC) toodetaval "teadusel" kosmilised mõõtmed ja see on "meie teaduslik Põhjanael". Selle metafooriga viitas endine Sotsialistliku internatsionaali juht tõenäoliselt ajale, kui inimkonna kasutuses polnud veel kompassi ja pikematel teekondadel orienteeruti taevatähtede järele. Guterresi metafoor on "õnnestunud" selles mõttes, et ÜRO, Euroopa Liidu ja paljude riikide progressiusklike valitsuste kliimapoliitikad ähvardavad maailma paisata tööstusrevolutsiooni ning tõhusa tehnoloogia eelsesse aega.
IPCC "Põhjanael" võib olla kellegi jaoks oluline orientiir, kuid Ameerika Ühendriikide mõttekoja Heartland Institute'i poolt hiljuti läbi viidud uuring näitab, et 41 protsenti kliimateadlastest pole sugugi kindlad, et inimkonda üldse mingisugune "kliimakriis" ähvardab.
ÜRO kliimategevuse rahastuse uuringu tulemuste kohaselt tuleb Pariisi kliimaleppes sätestatud 1,5 kraadise temperatuuritõusu ära hoidmiseks investeerida igal aastal – seda kuni 2030. aastani – "tõusvatele turgudele ja arengumaadesse" triljon dollarit arenenud riikide raha. Arengumaad ise peavad leidma aastas 1,4 triljonit dollarit, et vähendada fossiilkütuste kasutamist, milleks soovitatakse ühe lahendusena kehtestada "süsihappegaasi maks".
Vaatamata asjaolule, et kommunistlik Hiina Rahvavabariik paiskab atmosfääri rohkem süsihappegaasi kui kõik arenenud riigid kokku, ei arva ÜRO mingil põhjusel, et nimetatud riik peaks osalema arengumaade kliimategevuste rahastamises. Hiina RV on täna suuruselt maailma teine majandus.
94-leheküljelises uuringus keskendutakse "leevendamisele" ja "kohanemisele". Esimese all mõeldakse, et maailm peaks loobuma fossiilkütuste kasutamisest ja teisega, et fossiilkütuste tööstus peaks rahastama kliimamuutustest põhjustatud katastroofide vältimise taristu rajamist.
Samuti väidetakse uuringus, et Pariisi kliimaeesmärkide saavutamine pole mitte ainult riikide endi huvides, vaid see on lisaks "õiglane".
Majandusteadlane Nicholas Stern, kes on ÜRO Kliimarahastuse ekspertgrupi kaasesimees, kirjutab: "Rikkad riigid peaksid saama aru, et raha paigutamine arenevate turgude ja arengumaade kliimategevusse on nende endi elulistes huvides. Samuti on tegemist õigluse küsimusega, kuna rikkad riigid paiskavad ja on ajalooliselt paisanud atmosfääri suures koguses heitmeid, millel on rängad tagajärjed."
Toimetas Karol Kallas