SAPTK poolt 4. novembril 2022 Tallinnas, Õpetajate Majas korraldatud konverentsil "Kuidas tagada konservatiivne pööre?" leidis aset arutelu, milles osalesid Varro Vooglaidi juhtimisel Markus Järvi (SAPTK), Indrek Raig ja Andro Roos (Tartu Hoiu-laenuühistu). Arutelu teemaks oli küsimus sellest, millistel eeldustel oleks võimalik saavutada konservatiivne pööre majanduses.

Ettevõtja Indrek Raig nendib, et majanduselu kõige olulisematest teemadest ei räägita avalikkuses, kuna see ei ole kasulik nendele, kes sellest peaks rääkima: "Minu meelest oli see autotööstur Ford, kes ütles, et kui inimesed saaksid päriselt aru mis asi on raha, siis oleks valitsus homme hommikuks juba kukutatud."

"Mina rääkisin raha paradigmast, rahapettusest, ja see on paljuski just meie poliitika ja meie poliitikute "teene", et me oleme siia jõudnud, kus me oleme. Ma väidan seda, et kui me tahame teada, mis järgmistel kuudel juhtuma hakkab, siis tuleks vaadata täpselt seda, mis juhtus 100 aastat tagasi Weimari vabariigis. See on nii vääramatu järjekindlusega meile siia kohale jõudmas, et seda ei saa enam ümber pöörata… võib-olla ainult siis kui Ameerika Keskpank teeks seda, mida tegi 80ndatel aastatel, et tõstaks keskpanga intressi 20 protsendi peale. Te võite ette kujutada, mis juhtuks majandusega ja inimestega, kui see praegu ära tehtaks," ennustas Raig.

Raigi arvates algab kõik see ühest fundamentaalsest probleemist, et poliitikutele on antud kontroll raha üle: "Raha kui baasinfrastruktuur on kaaperdatud poliitika teenistusse ja poliitikutele meeldib anda lubadusi. Lubadused maksavad, selleks on vaja kuskilt saada raha ja kõike seda finantseeritakse läbi rahatrüki. Raha lisamine süsteemi, lubaduste kinni maksmiseks tegelikult varastab kõikide nende tagant, kellel on hoiused. Ehk siis järgmine kord, kui teile antakse lubadusi ja sinna kirjutatakse rahaline silt külge, siis arvestage, et see kõik on teie hoiustelt varastatud. Valitsus jagab varastatud raha. Punkt."

"Varas ei taha ju oma vargusest rääkida," võtab ta oma mõtte kokku.

Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Andro Roos leiab, et tänane majandus on sisuliselt käsumajandus. "Täna teostab käsumajandust Euroopa Keskpank, kes määrab intressimääradega ja sellega, millistesse sektoritesse ta laenu annab, sisuliselt seda, kuidas riigid toimivad. Nii, et see, keda me valime parlamenti, see mõjutab majanduspoliitikat… aga majanduspoliitika kogumajanduses on võib-olla 10 protsenti, 90 protsenti on rahanduspoliitika ja seda me kahjuks valimistel mõjutada ei saa," leiab Roos.

Olukorda oleks Roosi hinnangul võimalik muuta alles siis, kui õnnestub poliitiliselt saavutada selline võim, mis on vähemalt 51 protsendiline enamus, et põhimõtteliselt majanduspoliitikat ja seda seadusandluse alust muuta: "Kuidas me rahapoliitikat korraldame – see hõlmab Eesti Panga seaduse muutmist, rahaseaduse muutmist… sealt peab alustama."

Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi leiab, et väga paljudele inimestele või institutsioonidele ei ole kasulik see, et meil on ise hakkama saav kodanikkond, kes on majanduslikult toimiv: "Ideaaliks peavad olema perekonnad, mis peavad ennast üleval, kes ei sõltu riigist, kellel ei ole riigi poolt mingisuguseid pajukeid, nii et riik peab kuulama neid perekondi ja neid inimesi ja neid kodanikke, mitte kodanikud ei pea kuulama riiki ja võtma vastu riigilt mingisuguseid juhiseid."

"Kui me vaatame Euroopa Liidu praegust olukorda ja Eesti riigi suundumusi viimastel aegadel, siis just nimelt sellise riigi poole oleme me pidevalt kogu aeg teel, kus riigile ei ole kasulik, et kodanikud ise oma eluga hakkama saavad, vaid riigile on kasulik see, et kodanikud oleksid toetusmehhanismide küljes," nendib Järvi.

Ta leiab, et konservatiivne pööre majanduses on eelkõige inimkeskne majandus ning inimeste ja perekondade hakkama saamine ning pigem riigi sõltuvus oma kodanikest, mitte kodanike sõltuvus riigist.

"Me peame sinnamaani välja jõudma, et mõelda, kuidas me suudame teha sellise majandussüsteemi, kuidas me suudame inimestena hakkama saada niimoodi, et murda ära see riigi poolt ja inimüleste struktuuride poolt peale surutav sõltuvus. Minu arvates see on konservatiivse pöörde absoluutne võti majanduses," on Järvi veendunud.

Raig lisab veel omalt poolt, et majandus peaks toimima võimalikult iseregulatiivselt, aga tänapäeval kipuvad rahvaesindajad ja ametnikud võimalikult palju iseregulatsiooni ära lõhkuma. Tema hinnangul on see neile kasulik seetõttu, et kui me kõik saaksime ise hakkama, siis meil poleks vaja neid palgata. "Nende sissetulek sõltub reguleerimisest ja mida halvem on iseregulatsioon, seda rohkem on vaja reguleerida, seda rohkem on vaja ametnikke," nendib Raig.

Raig leiab, et selleks, et saavutada konservatiivne pööre majanduses, tuleb leida üles ja valida neid poliitikuid, kes ei lõhu ära iseregulatsiooni ja kellele meeldib, kui rahvas saab ise hakkama ja kes ei naud seda võimu, mis on täna poliitikutel abitu rahva üle.

Järvi lisab talle, et riigistruktuuri kui sellist tuleks kõvasti vähendada: "See on üks konkreetne poliitiline meede, mis on iga valitsuse vahendite arsenalis: riigi bürokraate vähendada. See on üks aspekt, mis ilmselt kohe tooks tulemusi. Ja kui see on tehtud, siis suunata nad lisaväärtust tootvale tööle. Majandus kasvab."

Toimetas Martin Vaher