Eesti energiavarustuse tagamise eest vastutav Elering avaldas aruande, kus teeb ülevaate Eesti elektrivarustuskindluse olukorrast. Nende hinnangul on järgmiste aastate vaates hulk riske, mida pole võimalik täielikult maandada ning varustuskindluse tagamiseks on vaja ka põlevkivijaamu.
Võrguhaldur Elering kinnitab, et Eestis ei ole sel talvel tõsist energiapuudujäägi ohtu. Samas tuleks hakata mõtlema selle peale, et Narva elektrijaamu nelja aasta pärast kinni ei pandaks ja põlevkivijaamad saaksid reservis tagada Eesti varustuskindlust ka tulevikus.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi rääkis aruannet tutvustaval pressikonverentsil, et valitsuse kehtestatud standardi kohaselt võib aastas kuni üheksal tunnil olla olukord, kus turupõhine tootmine ei kata kogu tarbimist ära. See eeldab, et Eestis peaks olema umbes 1000 megavatti juhitavat tootmisvõimsust, mis tähendab, et kui 2027. aastal ei oleks turul Narva elektrijaamasid, seda normi rahuldada ei saaks.
"Selle analüüsi pealt teeb Elering majandusministeeriumile ja konkurentsiametile ettepaneku rakendada Eestis alates 2027. aastast strateegiline reserv," lausus ta.
Aruandes selgitab Elering, et juba 2027. aastaks võib turg jälle selliselt pöörduda, et Eesti põlevkivielektrijaamad ei ole enam elektriturul konkurentsivõimelised. Samas on Eesti varustuskindluse tagamiseks ikkagi vajalik, et meil oleks mitme põlevkiviploki mahus kindlaid võimsusi.
"Just nende tootmisvõimsuste hoidmiseks olukorras, kus see ei pruugi olla Eesti Energiale turupõhiselt tasuv, teeb Elering ettepaneku rakendada strateegiline reserv. Strateegilise reservi põhiselt hoitaks Eestis varustuskindluse tagamiseks piisavaid tootmisvõimsusi Eestis ka juhul, kui energiaturu põhiselt ei oleks see majanduslikult tasuv," seisab Veskimägi allkirjastatud dokumendis.
Turul need jaamad ei osaleks ning nende reservis hoidmine makstaks kinni elektri võrgutasust.
Majandusministeeriumi energeetika asekantsleri Timo Tatari sõnul on praegu keeruline ennustada, kas strateegiline reserv Eestis saab olema viieks või kümneks aastaks: "Igal juhul, meie eesmärk on see, et selline üldine elektrituru disain tagaks piisavalt uusi investeeringuid, et me ei peaks selliseid reserve väga pikalt hoidma."
Kaugemaks eesmärgiks on kliimaneutraalsus
Raporti kohaselt on aastaks 2030 võimalik tagada Eesti elektritarbimise vajadus kliimaneutraalselt. Veskimäe sõnul pole see utoopiline eesmärk, vaid tegelik reaalsus, arvestades, kui palju on juba tootmisvõimet võrgus ning arvestades samuti vähemalt ühe meretuulepargi rajamisega.
"See 2030. aasta kliimaneutraalsus ei tähenda, et meil pole juhitavat võimsust," rõhutas ta samas. "Jutt käib energiabilansist. See tähendab, et oleme suutelised taastuvallikatest vajaliku koguse energiat tootma, aga talvistel tiputundidel vajame jätkuvalt juhitavat võimsust, salvestusvõimet. Portfellis saab olema kombinatsioon suuremahulisest tuuleenergia tootmisest, hajutatud päikeseenergia tootmisest, salvestusvõimekusest ja ühest-kahest kiirelt käivituvast gaasielektrijaamast."
Eesti Energia: toodame elektrit põlevkivist niikaua kui on tarvis
Eesti Energia sõnul on nad valmis põlevkivist elektrit tootma niikaua kui on tarvis. Samas märgitakse, et tulevik on meretuuleparkides.
"Kindlasti ei ole mõtet vana kaevu enne kinni ajada, kui uus toidab," selgitab Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. "Aga saan lubada seda, et ka 2027, kui on vaja, on põlevkivi elektrijaamad jätkuvalt olemas… hoiame nad töökorras, saame pakkuda Eestile varustuskindluseks tuge, teenuseid Eleringile, kui vaja on."
Tema sõnul peaksime aga samal ajal mõtlema ka selle peale, mis on homne ja ülehomne lahendus, mitte ainult 70ndatest aastatest jaamu käimas hoidma: "Ehk selles mõttes täna võib-olla peaks isegi pead kokku panema ja mõtlema, kuidas aastal 2027 või 2028 üks avamere tuulepark juba töötaks."
On hulk riske, mida täielikult maandada pole võimalik
Aruande kohaselt suurendas riske tunduvalt Venemaa agressioon Ukrainas ning eriti suurte riskidena kerkisid esile gaasivarustuse katkemine sel talvel ning elektrisüsteemi kustumine, kui Venemaa eraldab planeerimatult Balti elektrisüsteemi.
Aruandes nenditakse, et hirmu ja ebakindlust on ühiskonnas jätkuvalt, aga viimasel üheksal kuul ellu viidud meetmed on riske väiksemaks muutnud. Siiski on hulk riske sellised, mida täielikult maandada pole võimalik.
Eelkõige on need füüsilise taristu ründamisega seotud riskid, mille näitena tõi ettevõtte rünnaku Nordstreamile, küberründed, nagu neid on korraldatud Ukraina elektrivõrgu vastu, gaasi- ja söetarnete piirangud, aga ka elektrijaamade töökindlus, näiteks Soome Olkiluoto 3. reaktori rikked.
"Kõige suurem murekoht on kindlasti praegu kogu regioonis elektrijaamade töökindlusega… nii soojus- kui tuumajaamade töökindlusega," selgitas Veskimägi, lisades, et teine suur risk on seotud mitteplaneeritud erakorralise eraldumisega Venemaa elektrisüsteemist. Kuigi viimase tõenäosust on tema sõnul raske hinnata, on see kindlasti oluliselt suurem kui enne Venemaa sissetungi Ukrainasse.
"Elame enneolematult ettearvamatus energiamajanduse maailmas. Seega valmis tuleb olla kõigeks," tõdeb Eesti süsteemihaldur.
Tõenäosus tarbimise piiramiseks on Eleringi hinnangul väike. Kui riskid peaksid realiseeruma, piiratakse seda ettevõtte kinnitusel nii, et kõige vähem tarbijaid mõjutada.
Toimetas Martin Vaher