15. veebruaril esitati Ameerika Ühendriikide Idaho osariigi seaduseandlikule kogule arutamiseks eelnõu, mis teeb mRNA süstide manustamisest inimestele või loomadele väärteo.
2023. aasta seaduseelnõus järjekorranumbriga 154 seisab:
"Sõltumata ühestki teisest seadusesättest ei tohi isik osariigis manustada vaktsiini, mille tootmiseks on kasutatud informatsiooni kandvat ribonukleiinhape (messenger ribonucleic acid; mRNA) tehnoloogiat, inimesele, ega ühelegi teisele imetajale. Isik, kes rikub käesolevat seadusesätet, on süüdi väärteos."
Seaduseelnõu esitasid osariigi rahvaesindaja Judy Boyle ja senaator Tammy Nichols, kes mõlemad on vabariiklased.
Nicholsi sõnul pole mRNA vaktsiinide puhul ette nähtud vastutust ega teadlikku nõusolekut ja nende kohta pole piisavalt andmeid. Hiljem ta täpsustas, et seaduseelnõuga on mõeldud Pfizeri ja Moderna Covid-19 vaktsiine.
"Minu hinnangul on avalikuks saanud ohtralt [mRNA süstidega seotud] murelikuks tegevat teavet, näiteks veretompude ja südameprobleemide osas," põhjendas senaator.
Ühe demokraadist senaatori osutusele, et need vaktsiinid on heaks kiitnud Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiamet (FDA), vastas Nichols: "Nende vaktsiinide heakskiitmise protsess pole toimunud nii, nagu meie arust oleks pidanud seda tegema."
Nicholsi sõnul saab Covid-19 vastu kasutada teiste tootjate süste.
Kui seaduseelnõu seaduseks saab, hakkab see kehtima käesoleva aasta 1. juulil.
Idaho 70-liikmelises seadusandlikus kogus on 59 vabariiklast ja 11 demokraati. Osariigi 35 liikmega senatis on 28 vabariiklast ja 7 demokraati.
Ameerika Ühendriikide loodeosas asuvas Idaho osariigis elab 1,9 miljonit inimest.
Toimetas Karol Kallas