Kaks kolmandikku austerlastest peab kooselu sisserändajatega ja põgenikega kas pigem halvaks või väga halvaks, teatas Ungari riiklik uudisteagentuur MTI. Sellise tulemuse andis Austria Integratsioonifondi (saksa k. lüh. ÖIF) tellimusel tehtud arvamusküsitlus.
Sisserändajate suhtes tundis vastumeelsust 67 protsenti küsitletutest, põgenike suhtes aga 68 protsenti küsitletutest. Seda on tunduvalt enam kui viimatise samalaadse küsitluse puhul: 2022. aasta aprillis oli vastumeelsust tundnud vastavalt 47,5 ja 45 protsenti küsitletutest.
Muhameedlaste kohalolu Austrias ei meeldinud seekord 67 protsendile (võrdluseks: 2022. aasta aprillis 60 protsendile). Märgatavalt oli halvenenud ka suhtumine ukrainlastesse.
Integratsioonifond viib selliseid küsitlusi tavakohaselt läbi koostöös Peter Hajeki arvamusküsitlusfirmaga. Küsitletakse tuhandet Austria kodanikku, kel vanust vähemalt 16 aastat.
„Igale kolmandale teeb muret poliitilise islami levik," teatab sama teemat käsitlenud ingliskeelne internetiväljaanne „Today Times Live".
Kui 2022. aasta aprillis pelgas uue rändekriisi puhkemist tõsiselt vaid 20 protsenti küsitletutest, siis viimatise küsitluse ajaks oli nende osakaal kasvanud juba 32 protsendini. Peljatakse, et Ukraina sõda tekitab samasuguse massilise sisserände Euroopasse kui oli 2015. aastal. Poliitilise islami levikut pelgab nüüd 31 protsenti küsitletutest (võrdluseks: 2022. aastal 24 protsenti), sisserändajate jõukude omavahelisi arveteõiendamisi aga 27 protsenti (2022. a. 19 protsenti).
Tänaval ega mujal avalikus kohas ei soovi põgenikega ja sisserändajatega kokku puutuda 71 protsenti, elukohas 65 protsenti ja koolis 47 protsenti.
Austria integratsiooniminister Susanne Raabi hinnangul on nii märgatava meeleolumuutuse põhjuseks asjaolu, et vahepeal kooroonaviiruse-mure tõttu tahaplaanile surutud mured on taas nähtavaks muutunud, sealhulgas ka mure, et 2015. aasta ulatuslik põgenikeränne võib korduda.
„Seepärast peabki Euroopa tegema ebaseadusliku sisserände peatamiseks koostööd," ütles Raab ajakirjandusele. Tema sõnul tagab ainult selline koostöö, et lõimumine kujuneb tõhusaks ja põgenikud, kes kaitset tõepoolest vajavad, selle ka saavad.
Toimetas Tõnu Kalvet