2020. aasta alguses avaldasid Reformierakondlased Marko Mihkelson ja Urmas Paet arvamust, et toonane riigikogu spiiker Henn Põlluaas tuleb tagandada, kuna ta soovib Eesti piiride Tartu rahu järgset taastamist.
Põlluaas leidis 2020. aasta uusaastakõnes, et Eesti ei peaks oma Tartu rahu piiridest kergekäeliselt loobuma.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Henn Põlluaas tuleks riigikogu esimehe kohalt tagasi kutsuda, kuna ta eirab Venemaale territoriaalseid nõudmisi esitades parlamendi seisukohta ja ohustab Eesti julgeolekut, leiab opositsioonilise Reformierakonna saadik Marko Mihkelson. Põlluaasa tegevust kritiseeris ka endine välisminister Urmas Paet, kes leidis, et spiikri sõnavõtud kahjustavad Eesti usaldusväärsus meie liitlaste ja partnerite silmis, vahendab ERR.
2020. aasta teisel jaanuaril kirjutas Mihkelson sotsiaalmeedias: "Henn Põlluaasa uusaastatervitus, milles ta kaudselt esitas Venemaale taas territoriaalseid nõudmisi, on Eesti julgeolekut kahjustav provokatsioon. Eesti valitsuse vaikimine tähendab Põlluaasaga nõustumist, mis omakorda lubab Vene propagandal mõjutada meie liitlaste seisukohti. Tartu rahu olulisuses iseseisva Eesti sünniloos ei kahtle keegi, kuid Eesti riigi (mitte EKRE valijate) nimel kõnelev Riigikogu esimees võiks aru saada, millises maailmas ta täna elab ja milline on tema sõnade kaal. Eesti enda traagiline saatus, mille keskmes oli Tartu rahu rikkumine Stalini Venemaa poolt Teise maailmasõja hakul, peaks olema veenvaks tõestuseks, kui oluline on meie julgeoleku kindlustamisel tark, ettenägev ja liitlasi hoidev usaldusväärne diplomaatia. Suhetes Venemaaga on Eestil vähe valikuid, aga lisaks liitlaste hoidmisele ja heidutuse tugevdamisele peame ise vältima provokatiivset eskaleerimist ja püüdma ka kõige keerulisemaid teemasid käsitleda läbi diplomaatilise dialoogi. – Vene meedia on täna massiliselt refereerinud Põlluaasa sõnu kui Eesti seisukohta, millest üks näide paljudest on siin lisatuna."
"Siin lisatuna" venekeelse propagandakanali ria.ru postitust pole võimalik täna enam leida.
Paeti kriitikat saab lugeda allolevalt ekraanitõmmiselt.
Toimetas Karol Kallas