USA telesaatejuht Tucker Carlson saatis veebruari teisel nädalal 2024. aastal presidendiks saada soovivatele vabariiklastele kuus Ukraina sõja teemalist küsimust.
Küsimused olid järgnevad:
- Kas Ukrainas Venemaale vastu hakkamine on Ameerika Ühendriikide elulistes strateegilistes huvides?
- Milline on täpselt USA eesmärk Ukrianas ja kuidas riik saab teada, et see on täidetud?
- Milline on rahahulga ja varustuse piir, mida te olete valmis Ukraina valitsusele andma?
- Kas Ameerika Ühendriigid peaksid toetama režiimi muutust Venemaal?
- Arvestades asjaoluga, et Venemaa majandus ja raha on tugevamad kui enne sõda, kas te arvate, et USA sanktsioonidest on olnud midagi kasu?
- Kas te arvate, et Ameerika Ühendriike ähvardab tuumasõja oht Venemaaga?
Erinevalt teistest eirasid Carlsoni küsimusi "sõjapistrikuks" peetav naiskandidaat Nikki Haley ja John Bolton.
USA ühe populaarseima ajakirjaniku sõnul on mitmed vastused hästi läbi mõeldud, üllatavad ja arukad, et "tekitavad Vabariikliku partei osas isegi lootust". Carlsoni sõnul on esimesed eelvalimised 10 kuu kaugusel ja valijad peavad teadma, milline on kandidaatide seisukoht ühe olulisemat riiki puudutavas küsimuses.
Kui mõned üksikud vastused välja arvata, siis neis pole mitte midagi sarnast seisukohtadele, mida esindavad Mitch McConnel (vabariiklaste juht senatis) ja komisjonide vabariiklastest juhid kongressis. Üldiselt kipuvad Washingtoni vabariiklased olema Hillary Clintoni laadis vormitud neokonservatiivid (neocon), kuid käesolevas presidendivalimiste tsüklis pole mitte midagi sellist näha.
Ameerika Ühendriikidel on vaja režiimimuutust Washingtonis, mitte Moskvas.
President Donald Trump, kes on populaarsusküsitluste järele kandidaatidest kõige populaarsem, saatis pika ja huvitava vastuse. "Kui mina oleksin president, siis Venemaa ei oleks Ukrainat rünnanud," arvas USA 45. president. Trumpi sõnul on Ühendriikidel vaja režiimimuutust Washingtonis, mitte Moskvas ja demokraatide valitsus on riigi "sellesse jamasse" kiskunud. Ta leiab, et tuumasõja oht on "täiesti reaalne". Trumpi hinnangul on mõlemad pooled väsinud ja valmis rahukokkuleppeks ning rahukõnelustega tuleb alustada jalamaid.
Seevastu Trumpi asepresident Mike Pence, kes samuti tahab presidendiks saada, on pea kõiges tema seisukohtade vastu. Pence peab Putinit "väikeseks diktaatoriks" ja leiab, et USAl tuleb ennast jõuga kehtestada. Ta arvab isegi, et USA peaks otseselt sekkuma Ukraina sõtta ja kehtestama Moskva vastu veelgi karmimad sanktsioonid. Tuumasõda on Pence'i hinnangul "Putini väljapressimistaktika". Endine asepresident avaldas arvamust, et kui mõni ameeriklane pole temaga ühte meelt, siis on tegemist riigile mitte ustava kodanikuga.
Florida kuberneri Ron DeSantise vastust peab Carlson kõige üllatavamaks. DeSantis on vihane Washingtoni neokonservatiivide vastane. Tema sõnul on USAl hulgaliselt suuri muresid nagu Hiina Kommunistliku Partei mõjutustegevus, sõjaväe valmisolekukriis, rumal energiapoliitika ja kontrollimatu massisisseränne, samas "piiritüli" Venemaa ja Ukraina vahel ei ole Ameerika Ühendriikide jaoks märkimisväärne probleem. Samuti mõistis ta hukka Ukrainale "tühja tšekina" rahalise abi andmise, mille kasutamise üle pole mingisugust järelvalvet. Tema sõnul peab kõige tähtsamaks eesmärgiks olema rahu.
DeSantise sõnul on demokraatide tegevus toonud olukorra, kus Hiina RV ja Moskva liit on muutunud võimsamaks, mis on USA huvidele hävitava mõjuga.
Ettevõtjast presidendikandidaadi Vivek Ramaswamy sõnul on Hiina RV huvides, et Ukraina sõda kestaks nii kaua kui võimalik. Nii hävitavad lääneriigid oma sõjalise võimekuse ja Hiina RV saab Hiina Vabariigile kallale tungida. Tema hinnangul see strateegia seni toimib ja Ukraina aitamine teeb USA nõrgemaks.
Ramaswamy sõnul tuleks sõda pidada hoopis Mehhiko narkokartellidega, kelle tegevuse tõttu sureb aastas sadu tuhandeid ameeriklasi (2022. aastal ligikaudu 225 000 inimest). Ukraina ei ole tema hinnangul isegi esimese viie olulisema USA poliitilise eesmärgi hulgas ja Ukrainale raha andmine pigem venitab sõja kestust. "Washingtoni ühispartei ja kaitsetööstus soovivad, et see sõda kestaks igavesti. Maailmamajanduse ja rahu nimel peaksime meie (USA) tegema kõik, et sellele konfliktile juba homme lõpp teha."
Lõuna-Dakota osariigi kuberner Kristi Noem arvab, et suurimat ohtu Ameerika Ühendriikidele kujutab kommunistlik Hiina Rahvavabariik ja Ukraina sõda tuleb kohe lõpetada. Noemi sõnul kasutab USA liiga palju oma vastaliste vastu rahalisi sanktsioone, mis on toonud kaasa olukorra, et riigid, millele Ühendriigid väga ei meeldi, ei soovi ka enam kasutada USA dollarit reservvaluutana. Sanktsioonid on muutnud Venemaa rubla tugevamaks ja rohkemate kaupade eest arveldatakse Hiina RV jüäänides.
Texase osariigi kuberner Greg Abbott leiab, et USA valitsuse "tühja tšeki" abi Ukrainale eirab Ameerika Ühendriikide põhivajadusi. "Lähenemine, millega Ukraina külvatakse üle rahaga, kui sellel ei ole eesmärki ja keegi selle kasutamise eest ei vastuta, on selgelt läbi kukkumas."
Pikemalt saab lugeda USA vabariiklaste presidendikandidaatide seisukohtade kohta Fox Newsi ülevaatest ja Carlsoni Twitteri kontolt.
Toimetas Karol Kallas