„Pole saladus, et Eesti poliitikud ja ametnikud on need [rohe]initsiatiivid omal ajal entusiastlikult heaks kiitnud. Ilmselt aru saamata, mida see endaga praktilisel tasemel kaasa toob," kirjutab Tartu Ülikooli endine rektor akadeemik Jaak Aaviksoo ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos.
Europarlamendi hiljutine hoonete sundrenoveerimise otsus on õigustatult kriitikat pälvinud, on Aaviksoo seisukohal. „Niisuguse ambitsiooniga kohustus ei ole meile lihtsalt jõukohane ja pole päris selge, kas see on isegi mõistlik," märgib Aaviksoo.
„Pole saladus, et Eesti poliitikud ja ametnikud on need initsiatiivid omal ajal entusiastlikult heaks kiitnud. Ilmselt aru saamata, mida see endaga praktilisel tasemel kaasa toob. Just adekvaatse mõjuanalüüsi ja selle koostamisega kaasneva avaliku arutelu puudumine ongi selle olukorra põhjuseks," osutab Aaviksoo.
Akadeemik on hämmastunud riigi esindajate, pidades konkreetsemalt silmas näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantslerit Ivo Juursood, suunast, et kui seni on elamute renoveerimist toetatud euroliidu toetustest, siis nüüd plaanib ka riik ise panna kümneid miljoneid toetuste alla, kinnitades äsja 80-miljonilise mahuga toetusprogrammi. Akadeemiku hämmingu põhjuseks on riigi suutmatus mõista kogu renoveerimise tegelikku rahalist mahtu olukorras.
„Vajaminevad summad ei ole mitte miljonite, vaid miljardite suurusjärgus," tõdeb Aaviksoo ja toob põhjenduseks 2020 valminud Tallinna Tehnikaülikooli analüüsi, kus vajaliku 54 miljoni pinna renoveerimise maksumuseks hinnati üle 20 miljardi euro. Summa on kordades suurem riigieelarvest, mis on juba praegu miinuses.
Aaviksoo juhib tähelepanu sellele, et tegemist on vaid osaga nn rohepöörde kuludest, viidates äsja valminud Eesti enda „Energia Teekaardile" kogumaksumusega samuti 20 miljardit eurot. Lisaks tulevad varsti kohustuslikud investeeringukulud ka maakasutuses ja transpordis, mida võib samuti miljardites mõõta.
„Tunnistagem, et kõik see ei ole tõsiseltvõetav. Otsustajate tasemel aga vastutustundetu kui mitte enamat. /…/ Praegu tundub, et Euroopa Liidu poliitiline eliit on rohepöörde entusiasmis ülejäänud elust kaugele eest ära jooksnud ning meieni kostab vaid nende administratiivsete otsuste hirmutav kõma," tõdeb Aaviksoo.
Toimetas René Allik