Eestimaa Looduse Fondi taastuva energia ekspert Ingrid Nielsen esines 21. juulil seisukohaga, et inimestel, kelle läheduses toodetakse "rohelist" elektrit, peaks olema õigus otsustada, mille tarbeks nende lähedal elektrit toodetakse.
Nielsen alustab arvamuslugu tõdemusega, et nõndanimetatud rohelise energia tootmise alad keeravad nässu maastiku ja inimeste koha- ning kodutunde. "Kiiresti kerkivad energiatootmisalad on ohuks identiteedile, koha- ja kodutundele, mälule. Eriti valusalt puudutab see kohalikke, kel on maastikuga omad suhted," kirjutab ekspert.
Nielsen jätkab: "Selliseid muutusi on raske aktsepteerida, eriti siis, kui tundub, et toimuv ei too piirkonda kohalikult tajutavat hüve. Selleks, et energia tootmine piirkonnas muutuks mõistetavaks, on vajalik, et inimene tunnetaks selle otsest kasu ja leiaks positiivse mõju. Talumistasu on vaid üks, rahalisesse mõõtmesse pandud võimalus, et seda olukorda leevendada. Siin ei maksa unustada, et "talumise" juures on võimalikud ka teised motivaatorid – energiatootmise üle otsustamisõigus, kohaliku mõjuga soodustused, tulude jagamine, kasu läbi töökohtade või seotud äritegevuste." [Rõhutused Nielseni poolt.]
Teisiti sõnastades leiab Eestimaa Looduse Fond, et kui inimese kodu lähedale kerkib tuule- või päikesepõld, siis peaks selline taastuva energia tootmise käes kannatav isik saama nii odavamat elektrit ja raha kui ka osalema otsustusprotsessis, kellele või millele energiapõllu omanik elektrit müüa tohib.
Nielsen lõpetab arvamusloo seisukohaga, et täpsustamata "meie" peaks kohe otsustama ära, milleks Eestis üldse elektrit toota tohib. "Energiapöörde inimese ja loodusega lepitamiseks peame otsustama juba praegu, mille tarbeks me üldse oleme nõus energiat tootma ja selle üle võiks kohalikul kogukonnal olla suurem otsustusõigus."
Sisuliselt tähendab selline seisukoht, et näiteks loomapidajatele ei tohiks ilmselt tulevikus elektrit müüa, kuna veised, kitsed, lambad, põrsad, kanad ja teised toiduks sobivad põllumajanduses kasvavad elajad eritavad atmosfääri metaani, mis süvendab kliimakatastroofi.
2021. aastal oli ELFi eelarve 1,48 miljonit eurot ja suurimad rahastajad (72,06%) olid Eesti Riik ja Euroopa Liit. Eraisikutelt ja ettevõtetelt laekus ELFile osutatud aastal 103 781 eurot ehk eelarvest 7,97 protsenti. "2021. aasta tulude maht oli 1,48 miljonit eurot. Euroopa Liidu ning Eesti riiklike fondide raha moodustas tuludest 72,06 %, muud fondid 14,90, tasulised teenused 5,07 % ja eraannetused 7,97%," kirjutatakse ELFi aruandes.
Toimetas Karol Kallas