Elupooldajva organisatsiooni „Ühendkuningriigi elumarss" direktor Isabel Vaughan-Spruce vabastati kõigist süüdistustest ja politsei palus talt veel ka vabandust, teatas 22. septembril uudisteagentuur CNA.
Politsei oli Vaughan-Spruce'i vahistanud kahel korral selle eest, et too oli vaikides palvetanud abordikliiniku ees. Esimene kord mullu 6. detsembril, teine kord tänavu 6. märtsil. Mõlemal korral Birminghami Jaama tänava abordikliiniku ees.
Vaughan-Spruce'ile pandi süüks määruse rikkumist, mis keelab siseneda abordikliiniku puhvertsooni ja seal oma tegevusega kliiniku tööd häirida. Kohaliku omavalitsuse väljastatud määruse kohaselt ei tohi ses tsoonis avaldada meelt ei abordi poolt ega vastu. Ei tohi kirjutada, rääkida, joonistada, pildistada, isegi palvetada mitte. „Ühendkuningriigi elumarsi" juhti ei päästnud vahistamisest seegi, et ta oli palvetanud täiesti vaikselt ja omaette.
Üle maailma lõi tollal laineid video, kus politsei vestleb Vaughan-Spruce'iga enne tolle vahistamist. Erilist tähelepanu ja ka pahameelt pälvis järgmine vestluselõik: „Ütlesite, et parajasti palvetasite. See on aga seaduserikkumine ." – „Palvetasin vaikides." – „Ikkagi palvetasite, see on aga seaduserikkumine."
6. detsembril 2022 toimunud vahistamise muutis aga tavatuks asjaolu, et palvetamishetkel oli kliinik olnud suletud, seega ei saanuks Vaughan-Spruce'i sõnatu palve seal kedagi isegi teoreetiliselt häirida.
Tänavu veebruaris vabastas Birminghami kohus ta kõigist detsembrikuise vahistamisega kaasnenud süüdistustest. Märtsikuise vahistamisega kaasnenud süüdistustest vabastas politsei Vaughan-Spruce'i tänavu 22. septembril.
Politsei põhjendas viimatise süüdistusestvabastamise venimist asjaoluga, et oli andnud asja uurida prokuratuurile. Prokuratuur omakorda teatas, et pole politseilt sellealast taotlust saanud ega ole seetõttu Vaughan-Spruce'i asjaga tegelenud. Samuti ütles prokuratuur oma vastuses, et politsei ei peaks prokuratuuri poole pöörduma juhtumitega, mille üle otsustada tohib politsei ise.
Tänavu 2. septembril võttis sellest juhtumist ajendatuna sõna ka siseminister Suella Braverman, teatas 22. septembril inimõigusorganisatsioon ADF UK. Minister ütles oma avalikus kirjas sõnaselgelt, et omaette, vaikides palvetada pole kuritegu ja et politsei peaks hoiduma politiseeritusest. „Kirjutasin politseijuhtidele meeldetuletuseks, et tähtis on jääda erapooletuks," teatas Braverman asjaomases „Twitteri"-postituses.
Mainitud avalikus kirjas ütles Braverman selge sõnaga, et positiivne diskrimineerimine on seadusevastane. Ta tõi pika loetelu näidetest, kuidas politseinikud olid selgelt toetanud end progressiivseks nimetavaid meeleavaldajaid ja vaenanud viimaste vastaseid. Bravermani hinnangul on politsei selline käitumine lubamatu, kuna õõnestab rahva usaldust korrakaitsejõudude vastu ning seeläbi ka riigi vastu tervikuna.
„Sooviksin politseinikele meenutada sedagi, et seaduslikul arvamusel olla pole seaduserikkumine, ka siis mitte, kui need arvamused on teistele solvavad," nentis siseminister kõnealuses kirjas.
Juba 20 aastat abordikliinikute juures vaikides palvetamas käinud Vaughan-Spruce ütles ajakirjandusele, et kavatseb seal palvetamas käia edaspidigi.
Ühendkuningriigi avalikkust intrigeerib aga küsimus, kas sama kergelt pääseb teinegi elupooldaja, kes sai sama süüdistuse. Nimelt ootab Afganistani veteran Adam Smith-Connorit 16. novembril kohtuistung selle eest, et ta oli vaikides palvetanud Edela-Inglismaal asuvas Dorseti krahvkonnas Bournemouthi linna abordikliiniku puhver- ehk keelutsoonis.
Nii tema kui ka Vaughan-Spruce'i juhtumit on nimetatud ilmekaks näiteks selle kohta, kuidas romaanis „1984" esinev mõtteroima-mõiste tungib üha rohkem pärisellu.
Toimetas Tõnu Kalvet