Norra riikliku statistikaameti teadlased leiavad, et inimtekkelise süsihappegaasi mõju üleilmsete temperatuuri kõikumise mustritele pole tänase teaduse taseme juures võimalik hinnata.
Norra statistikaameti (Statistisk sentralbyrå; SSB) tänavu septembris avaldatud 123-leheküljeline uuring kannab pealkirja "Millisel määral temperatuuri tasemed muutuvad tänu kasvuhoonegaaside heitmetele?" (To what extent are temperature levels changing due to greenhouse gas emissions?).
Uuringu kokkuvõttes sedastatakse üheselt, et reaalselt tehtud mõõtmised ei näita, et inimeste toodetud kasvuhoonegaasidel oleks maailma temperatuuri kõikumiste mustritele mingisugune märgatav mõju.
Alljärgnev on kokkuvõtte tõlge.
"Ilm ja temperatuurid vahelduvad viisidel, mida on keeruline selgitada ja täpselt ennustada. Käesolevas artiklis me vaatleme mineviku temperatuuride kõikumiste andmeid ja lisaks püüame ära arvata võimalikud põhjused, mis võiksid olla nende kõikumiste taga. Järgnevalt me hindame üleilmsete kliimamudelite kõige olulisemaid omadusi. Samuti vaatame teiste teadlaste koostatud statistilisi analüüse asjaolude kohta, kui võimekad on üleilmsed kliimamudelid jälgima ajaloolisi temperatuure. Need vaatlused näitavad, et kliima standardmudelite tulemused lükatakse ümber aegrea seeriate andmete poolt üleilmsete temperatuuride kohta. Lõpetuseks me uuendame ja laiendame temperatuuriandmete eelnevat statistilist analüüsi (Dagsvik et al., 2020). Kasutades teoreetilisi väiteid ja statistilisi teste me tuvastame, nagu leiti ka uuringus Dagsvik et al. (2020), et inimtekkelise CO2 heitmed ei paista olevat piisavalt suured, et need võiksid põhjustada süsteemseid muutuseid temperatuuri kõikumistes viimase 200 aasta jooksul."
Lühemalt: kliimat ja temperatuure pole tänaste teadmiste juures võimalik täpselt lahti seletada ega ennustada. Kui hakata võrdlema ajaloolisi kliimaandmeid kliimamudelite arvutustega, siis viimased valetavad. Tõenäoliselt ei suuda inimkond paisata atmosfääri nii palju süsihappegaasi, et sellel oleks mingisugunegi mõõdetav ja looduslikest põhjustest eristatav mõju.
Uuringu sissejuhatuses kirjutatakse:
"Globaalsetes kliimamudelites väidetakse, et suurema osa soojenemisest, mis on leidnud aset alates 1950. aastatest, põhjustasid inimesed. Ajaloos on olnud siiski suuri kliima vaheldumisi. Temperatuuride taastuletamised osutavad, et käimas on "soojenemise" suundumus, mis paistab olevat kestnud ligikaudu viimased 400 aastat. Enne viimast 250 aastat, või nii, sai selline suundumus olla põhjustatud ainult looduslikest põhjustest.
Vaadeldavate ajaseeriate pikkus on empiiriliste temperatuuride kõikumiste mustrite analüüsimisel võtmetähtsusega ja see on ainus lootus, kuidas eristada looduslikud muutused inimtekkelistest. Õnneks on paljud temperatuure vaadelnud märkimisväärselt kauem kui 100 aastat ja nagu sai mainitud, on olemas taastuletatud temperatuuride seeriad palju pikema aja kohta.
Termomeeter leiutati 17. sajandil ja alates sellest ajast on teadlaste kasutada hulk täpseid mõõtmisandeid. Uppsalas alustati mõõtmistega 1722. aastal, Berliinis 1756. ja Pariisis on temperatuure mõõdetud alates 1757. aastast. Kui nimetada vaid mõnda linna. Kõige kauem, alates 1659. aastast, on temperatuure termomeetriga mõõdetud Kesk-Inglismaal."
Alljärgnevalt on esitatud graafikuna Norra teadlaste pikaajaline vaade temperatuuride kõikumisele.
Uuringu kokkuvõttes kirjutavad teadlased:
"Käesolevas uuringus me vaatlesime mineviku kliima ja temperatuuride andmeid ning tegime kindlaks, et minevikus on toimunud looduslikel põhjustel suured (mittestatsionaarsed) temperatuuri kõikumised.
Järgnevalt me võtsime kokku viimasel ajal tehtud statistiliste analüüside uuringud, mis käsitlevad üleilmsete kliimamudelite võimekust jälgida ajaloolist temperatuuriandmestikku. Need uuringud osutavad, et üleilmse temperatuuri ja vastavate üleilmsete kliimamudelite tagasivaadete aegread on mittestatsionaarsed. Seega need uuringud tõstatavad tõsiseid kahtlusi, kas üleilmsed kliimamudelid on võimelised eristama looduslikke temperatuuride kõikumisi inimtekkelise CO2 heitmest tekkinud temperatuuride kõikumistest.
Uuringu tulemused osutavad, et inimtekkelise CO2 heitmete mõju ei paista olevat piisavalt tugev, et see põhjustaks temperatuuride muutuste kõikumise mustrites süsteemseid pöördeid. Teiste sõnadega, tänaste teadmiste taseme juures ei ole tõenäoliselt võimalik määrata kui suur osa temperatuuride tõusust on tingitud CO2 heitmetest."
Kokkuvõtlikult leitakse uuringus, et kliimamudelid, mille andmeid kasutatakse inimtekkeliste kliimamuutuste tõestusena, ei ole piisavalt "targad", et teha lõplikke järeldusi ja tänane teadus ei ole piisaval tasemel, et sellega saaks kirjeldada, kuidas täpselt kliima ning temperatuurid muutuvad.
Toimetas Karol Kallas