Euroopa Liit üritab seadustada laste seksuaalset ärakasutamist ettekäändeks tuues liikmesriikides inimeste lausjälgimise ja keelata krüpteeritud eraviisilise sõnumivahetuse.
Seadusekava nimetatakse mitut moodi: vestekontroll (Chat Control) ja laste seksuaalse ärakasutamise regulatsioon (Child Sexual Abuse Regulation; CSA Regulation; CSAR). Lausjälgimise reeglistiku kava ametlik nimi on "Ettepanek: Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks".
CSAR-iga soovitakse kohustada kõiki digitaalteenuste osutajaid tuvastama oma platvormidel laste seksuaalse ärakasutamise juhtumid ja seda sealhulgas kasutajate eravestlustes. Selline nõue tähendab, et kasutajate eravestluseid peavad hakkama jälgima muuhulgas Signal, WhatsApp ja teised krüpteeritud suhtlusrakendused, vahendab Wired.
Kodanikuõiguste aktivistid ja mitmete liikmesriikide valitsused on säherduse inimeste eraellu sekkumise kava suhtes üheselt kahtleval seisukohal. Euroopa andmekaitseinspektori (EDPS) Wojciech Wiewiórowski sõnul tähendaks sellise seadusandluse vastuvõtmine "Rubiconi ületamist", peale mida poleks võimalik enam EL kodanike massjälgimist tagasi pöörata.
27 Euroopa liidu liikmesriigist on CSAR-i kehtestamise vastu ainult seitse: Holland, Rootsi, Belgia, Soome, Sloveenia, Portugal ja Tšehhi vabariik. Mis tähendab, et tänasel Eesti valitsusel pole midagi otspunkt-krüpteeritud sõnumiside kaotamise ning oma kodanike eraviisilise suhtluse lausjälgimise vastu, seda muuhugas ka mitte-Eesti institutsioonide poolt.
Päev peale Euroopa Nõukogu koosolekut, millel CSAR ei kogunud piisavat toetust, käivitas Euroopa Komisjon osutatud seitsmes vastalises riigis suunatud väärteabekampaania, milles osutatakse lastekaitseorganisatsioone koondava ühendus ECPAT International korraldatud uuringule, milles leiti, et enamus inimesi on laste seksuaalse ärakasutamise vastu ja üle 80 protsendi pooldab krüpteeritud sõnumside jälgimist. Asjatundjad on selle uuringu nimetanud üheselt väärteabeks.
Uuenev Euroopa saadikugruppi kuuluv Hollandi Euroopa Parlamendi saadik Sophie in 't Veld leiab: "Selle seadusealgatusega [CSAR] käib kaasas mingi arusaamatu kinnismõte. Miks ta [komisjon] korraldab reklaamikampaaniat kui seadusandlik protsess on alles käimas?"
Euroopa Komisjoni CSAR-i seadusealgatust saadavad süüdistiused, et selle kujundamisel on kaasa rääkinud ja selle läbisurumist suure rahaga mõjutanud teatud kunstaru ettevõtete huvirühmad.
Vabaühenduse Euroopa Digiõigused (EDRi), mis on CSAR-i üks häälekamaid vastaseid, poliitikanõunik Ella Jakubowska leiab: "Kui [CSAR-i] sisu ja selle kehtestamisega kaasnev protsess on nii problemaatiline, siis on meil põhjust küsida, kuidas Euroopa Komisjonil on lubatud sellise olukorrani jõuda?"
"Komisjoni võimekus jõustada digiteenuste õigusakti (DSA) saab löögi, kui selle enda teenused on valmis selle kehtestatud reegleid rängalt rikkuma. Kui DSA on mõeldud talitsema suurte tehnoloogiaettevõtete voli, siis CSAR sunnib digiteenuste pakkujaid hakkama kõigi meie ilmavõrgu sõnumite ja e-kirjade erapolitseiks," osutab Jakubowska. "Väga raske on mõista, kuidas DSA ja CSAR saavad koos kehtida või laiemalt võttes: kuidas EL saab tagada inimeste põhiõiguseid, kui see võtab vastu seaduse, mis rikub teatud õiguste tuumikpõhimõtteid?"
CSAR-i hääletused seisavad Euroopa Nõukogus ja Euroopa Parlamendis alles ees.
Toimetas Karol Kallas