Soomes läbi viidud uuring tuvastas, et nii sotsiaalse õigluse sõdalased kui poliitiliselt vasakpoolsed kannatavad ülejäänud ühiskonnaga võrreldes märkimisväärselt enam meeleoluhäirete käes.
Teadusajakirjas Scandinavian Journal of Psychology (Skandinaavia Psühholoogia Ajakiri) avaldatud Turu ülikooli psühholoogiaprofessori Oskari Lahtineni uuringu pealkiri kõlab "Kriitilise sotsiaalse õigluse suhtumise mõõdiku koostamine ja paikapidavuse kontrollimine".
"Ärklemist" (ing k "woke") selgitatakse uuringus "eripärase hoiakuna sotsiaalse õigluse suhtes, mida tihti seostatakse intersektsionaalsuse ja antirassismiga".
Täpsemalt tegeles uuring kriitilise sotsiaalse õigluse suhtumise mõõdikute (critical social justice attitude scales; CSJAS) koostamisega. Algselt koostas teadlane kümne elemendiga CSJAS mõõdiku, millest lõppversioonis jäi järele seitse osa.
Uuringu esimeses osas uuriti 851 inimest, kellest enamus olid ülikoolide töötajad ja üliõpilased. Järgmisena korraldati üleriigiline uuring, milles vaadeldi 5000 täiskasvanu suhtumist ärklemisse.
CSJAS mõõdiku küsimused on näiteks järgmised:
- Mikrovägivallale tuleb tihti ja toimekalt vastu hakata.
- Kui valgete inimeste sissetulek on keskmiselt kõrgem kui mustade inimeste sissetulek, siis on selle põhjuseks rassism.
- Valge isik pole võimeline sama võrdselt mõistma, kuidas must isik tunneb kui teine must isik.
- Ülikoolide lugemisvaras peab olema vähem valgeid autoreid
Esmalt tuvastati uuringus, et kriitilise sotsiaalse õigluse tõekspidamised pole Soomes niivõrd levinud kui võib jääda mulje avalikkuses ja meedias toimuvatest aruteludest.
Teisena tõdeti, et kolm viiest naisterahvast suhtus ärklemise ideoloogiasse soojalt. Meestest pidas kriitilise sotsiaalse õigluse maailmanägemust pädevaks üks seitsmest.
Lahtinen tuvastas samuti, et kriitiliste sotsiaalse õigluse tõekspidamiste tunnistamise määr ja vaimne heaolu on negatiivses suhtseoses. Inimesed, kes olid nõus väitega "kui valgete inimeste sissetulek on keskmiselt kõrgem kui mustade inimeste sissetulek, siis on selle põhjuseks rassism", kannatasid suurema tõenäosusega ängi ja depressiooni käes ning olid õnnetud.
Uuringu kokkuvõttes sedastab autor:
"Üldiselt eitas uuringu valim kriitilise sotsiaalse õigluse eelduseid ja eriti tegid seda mehed. Naiste seas oli kriitilise sotsiaalse õigluse väidete toetajate hulk üle kahe korra suurem. Mõlemas uuringus [üliõpilaste ja elanikkonna] oli CSJAS suhtseoses depressiooni, ängi ja õnne puudusega, kuid mitte rohkem kui on omane üldiselt poliitiliselt vasakpoolsetele inimestele. Uuringu tulemusel koostati toimiv kriitilise sotsiaalse õigluse suhtumise mõõdik ja tõestati selle paikapidavus."
Toimetas Karol Kallas