Ungari on kahekümne maailma turvalisema riigi seas, samal ajal kui massilist sisserännet toetavates Euroopa naaberriikides on terrorirünnakute tõttu kaotatud tuhandeid inimelusid, ütles Ungari siseministeeriumi parlamentaarne riigisekretär Bence Rétvári Serbia piiri valvamiseks lahkuvate politseinike hüvastijätutseremoonial.
Rétvári märkis tseremoonial, et "Ungaris on inimeste osakaal, kes usuvad, et võivad saada vägivallakuriteo ohvriks, 5 protsenti, samas kui Rootsis on see osakaal tõusnud 60 protsendini".
Rootsi, mis on saanud kurikuulsaks oma kõrge sisserände taseme poolest, on viimastel aastatel näinud oma välismaist päritolu elanikkonna (sealhulgas kuritegelike klannide rühmituste) toime pandud vägivalla plahvatuslikku kasvu ning rekordiliselt palju tulistamismõrvu.
"Kunagi imetletud lääne rahvad on rändesurve ees jõuetud ning nad on kaotamas oma rahvuslikku identiteeti, mistõttu neil polegi enam kultuurikehandit, millesse sisserändajaid integreerida," märkis riigisekretär.
Rétvári sõnas 31 politseinikust koosnevale kontingendile, kes saadetakse peatselt üheks kuuks Serbiasse aitamaks kohalikke ametivõime piirikaitse ülesannetes, et Ungari rahvas on väljendanud oma vastuseisu massiimmigratsioonile mitmetes küsitlustes ja uuringutes.
"Viimane riiklik arutelu näitas selgelt, et 99 protsenti ungarlastest on sisserändajate getode loomise vastu," tõdes ta, viidates lääne linnades asuvatele piirkondadele, kus on palju sisserändajaid ning mis on muutnud politsei jaoks nn no-go tsoonideks.
Ungari on seadnud piirikaitse esmatähtsaks riiklikuks prioriteediks ning Serbiasse piirivalve abistamiseks saadetavad ametnikud aitavad sedasi hoida ka Ungarit turvalisena.
"Tänu rahvusvahelisele koostööle on rändesurve Lõuna-Serbias langenud. Varem ületas 60 protsenti ebaseaduslikest sisserändajatest piiri Põhja-Makedooniaga ja 40 protsenti Bulgaaria piiri, kuid nüüd on need proportsioonid muutunud," lisas Rétvári.
"See tähendab muuhulgas ka seda, et need, keda ametiasutused nendes piirkondades kinni peavad, ei jõua enam Ungari-Serbia piirile,".
Euroopa Liidu (EL) andmetel sisenes eelmisel aastal Euroopa Liitu 400 000 inimest, kuid nimetatud arv hõlmab üksnes neid, kes on ametiasutustele teada, mistõttu võib Rétvári arvates võib tegelik sisserändajate arv olla oluliselt suurem.
ELi lähenemisviis piirivalvele: mitte midagi teha
Rétvári tuletas meelde, et kuigi Schengeni piiri kaitsvad Ida-Euroopa riigid teevad omalt poolt tõsiseid jõupingutusi, saavad ebaseaduslikud sisserändajad Saksamaal ja Prantsusmaal, kuhu enamik sisserändajaid soovib lõppsihina suunduda, üha rohkem soodustusi, et sinna paikseks jääda.
Näiteks Saksamaal on uus rändeseadus andnud viimastel kuudel 54 000 ebaseaduslikule sisserändajale poolteist aastat kehtiva elamisloa.
Rootsis aga leidis aset juhtum, kus politsei pidi maksma hüvitist peale seda, kui mitmed meeleavaldajad said ametlike meetmete tõttu süürlaste korraldatud rahutustes vigastada. Prantsusmaal seevastu ründasid ning tapsid illegaalsed sisserändajad rände juhtimist kritiseeriva talunike meeleavalduse ajal ühe Prantsuse perekonna, ütles Rétvári.
Rétvári märkis muuhulgas, et ebaseadusliku sisserände finantseerimine on tohutu äri, kuna migrandid maksavad keskmiselt 5 miljonit forintit (13 000 eurot) selle eest, et nad Schengeni tsooni sisse viidaks.
Ungari riigisekretär lisas, et Ungari roll ELi eesistujariigina aasta teisel poolel võimaldab Budapestil tegutseda jõulisemalt ebaseadusliku sisserände vastu.
"Alates juulist on Ungari ELi eesistujariik, mis annab meile laiemaid võimalusi, kuna saame "suurema mõjuvõimuga läbirääkimisi pidada" – sealhulgas mitmes koosseisus, sealhulgas justiits- ja siseküsimuste nõukogus," ütles Rétvári.
"Ungari jaoks on esmatähtsad ülesanded piiride kaitse ja ebaseadusliku sisserände tõkestamine ning ühisõppused Serbiaga on tänaseks juba tõestanud, et see on võimalik," märkis Rétvári.
Toimetas Adrian Bachmann