Prantsusmaa president Emmanuel Macron on viimastel kuudel olnud häälekam Venemaa sarjaja ja ähvardaja kui Kaja Kallas. 2024. aasta esimese kolme kuuga ostis Prantsusmaa Venemaalt 600 miljoni euro eest maagaasi.
Mõttekoja Center for Research on Energy and Clean Air (Energia ja Puhta Õhu Uuringukeskus; CREA) kogutud andmed näitavad, et Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) tarned Prantsusmaale kasvasid 2023. aastal suuremas mahus kui ühtegi teise Euroopa Liidu riiki, vahendab ReMix.
Märtsis teatas Macron, et Prantsusmaa ei välista sõdurite saatmist Ukrainasse. Tema seisukoht põhjustas Euroopas palava arutelu. Prantsusmaa president läks isegi nii kaugele, et kutsus NATO liitlasi üles mitte olema "argpüksid".
Prantsusmaa õigustab Venemaalt nafta ja gaasi ostmist pikaajaliste lepingutega, mida on keeruline üles öelda.
Energiakandjate müük moodustab Venemaa tuludest ligikaudu poole.
Euroopa Liit omalt poolt väidab, et sellel on õnnestunud vähendada Venemaa energiakandjate ostmist kahe kolmandiku võrra. Samal ajal tekitavad küsimusi märkimisväärselt suurenenud India LNG tarned. Suurem osa sellest gaasist tuleb tõenäoliselt Venemaalt ja India on lihtsalt vahendaja, mis teenib selle pealt tulu.
Prantsusmaa pole ainus Euroopa riik, mis ostab Venemaalt energiakandjaid, kuid Macroni sõjakas retoorika viimase suhtes jätab temast variseri mulje. Ühtekokku ostavad Venemaalt veeldatud maagaasi vähemalt üheksa Euroopa Liidu liikmesriiki, kuid Prantsusmaa on 2024. aastal teinud seda kõige rohkem Belgia, Hispaania ja Hollandi ees.
Prantsusmaa majandusministri Bruno Le Maire'i sõnul vähendab Prantsusmaa Venemaalt energiakandjate ostmist järk-järgult, kuna hoobilt katkestamine mõju oleks turule "liiga ränk".
Toimetas Karol Kallas