Soome ülemkohus (korkein oikeus) võttis 19. aprillil 2024 menetlusse peaprokuröri edasikaebuse inimrühma vastu suunatud vaenu õhutamise asjas, mida Soomes tuntakse nimega "piiblikohus".
Tegemist on Päivi Räsäneni kirjutatud ja Soome Lutheri fondi üllitatud 2004. a pamfletiga "Meheks ja naiseks ta lõi nad – Homosuhted esitavad väljakutse kristlikule inimkäsitusele" ning Päivi Räsäneni tvitterisäutsuga, mis puudutas Soome evangeelse-luterliku kiriku osalemist 2019. a homoseksuaalide Pride-sündmusel.
Süüdistus esitati parlamendiliige Päivi Räsänenile ning tunnistusliku luterliku kiriku piiskop Juhana Pohjolale. Peaprokurör esitas trahvinõude ka pamfleti avaldanud Soome Lutheri fondile.
Peaprokurör loobus edasikaebusest Räsäneni osalemise pärast Soome rahvusringhäälingu Yle raadiosaates. Varasemates kohtuastmetes väitis ta, et Räsänen on ka saates õhutanud vaenu homoseksuaalide vastu. Nii esimese kui teise astme kohus viitasid oma otsustes, et raadiosaate küsimuses omistas peaprokurör Räsänenile ütlusi, mida ta tegelikult ei esitanud. Räsänen on ka ise peaprokuröri avalikult süüdistanud otseses valetamises.
Räsänen märkis ülemkohtu menetluse kohta, et kahe kohtuastme kuus kohtunikku ei leidnud tema kirjutistest midagi ebaseaduslikku. Kuna aga ilmselt on tegemist pretsedendiga, võttis ülemkohus selle menetlusse. Käesolev õigusprotsess on sõna- ja usuvabaduse seisukohalt ajalooline ning sellel oleks mõju ka teiste Euroopa riikide õiguspraktikale.
Isiklikult on kogu protsess Räsäneni jaoks kestnud viis aastat, selle jooksul on tema vastu esitatud valelikke süüdistusi, ta on rohkem kui 13 tundi olnud ülekuulatavana politseijaoskonnas, tal on tulnud valmistuda kohtulahinguteks kahes kohtuastmes. Isiklikult peab ta enda privileegiks ja aukohuseks kaitsta sõnavabadust, mis on demokraatlikus riigis keskne õigus.
Piiskop Juhana Pohjola ütles oma kommentaaris kohtuvaidluse jätkumise kohta, et lootis esimese ja teise kohtuastme õigeksmõistvate otsuste põhjal, et pikka ja kulukas kohtuprotsess sellega lõpeb. Samas on ta valmis jätkama võitlust sõna- ja usuvabaduse kaitsmise eest ning kui vaja, kaebama võimaliku süüdimõistva otsuse Euroopa Inimõiguste kohtusse.
Teisalt avaldas Pohjola siiski lootust, et ülemkohus mõistab ta õigeks, mis looks pretsedendi, et edaspidi ei peaks keegi teine kannatama taolist ebaõiglast ja rasket kohtuprotsessi. Igaühel peab olema võimalus kuulda ja teada, et Piibli ning loomuseaduse alusel mehe ja naise vahelisest abielust, kristlikust inimkäsitusest ja seksuaaleetikast õpetamine ei ole vihakõne ega vaenu õhutamine – isegi siis, kui see peaks kedagi solvama. Kristlane ei tohiks mingil juhul juhinduda vihast või tõrjumisest, vaid Kristuse armastus iga inimese vastu peaks teda suunama teise inimese poole. Piiskop Pohjola tänas kõiki toetajaid julgustuse ja eestpalvete eest.
Kokkuvõtteks võib öelda, et prokuröri hinnangul on Päivi Räsäneni kirjutise "Meheks ja naiseks ta lõi nad", Pride'i puudutava tvitterisäutsu ning Yle raadiosaate arutelu puhul tegemist vaenu õhutamisega inimrühma vastu.
Teisalt on politsei märkinud, et pamflett ei riku seadust. Esimese astme kohus lükkas süüdistuse tagasi. Teise astme kohus jättis esimese astme kohtu otsuse muutmata. Peaprokurör taotles ülemkohtult kaebeõigust pamfleti ja tvitterisäutsu kohta. Raadiosaadet puudutav õigeksmõistev otsus jäi seega jõusse.
Süüdistused on pälvinud laialdast tähelepanu nii Soomes kui piiri taga, sest neid on peetud ohuks sõna- ja usuvabadusele. Kaheldud on ka süüdistuste õiguspärasuses.
Soome rahvusringhääling avaldas pärast esimese astme kohtu otsust uudise pealkirjaga "Prokurör pani Päivi Räsäneni suhu sõnu, mida ta ei olnud öelnud – Yle ülevaade valeväidetest." Teises Yle uudises avaldas peaprokurör Anu Mantila rahulolematust kohtuotsusega ning märkis, et prokuröri kohus on osutada, milline on Räsäneni ütluste tähendus ehk see, kuidas tema ütlusi tuleb tõlgendada.
Soome Lutheri fondi ja Juhana Pohjola esindaja kohtus Jyrki Anttinen märkis, et menetlusnormide kohaselt esitavad süüdistatavad kuu aja jooksul oma kirjalikud vastused, suulist arutelu ilmselt enam ei vajata. Samas on protsess aeganõudev, sest möödunud aastal kestis pretsedendiküsimuse menetlus ülemkohtus keskmiselt 16,5 kuud.
Toimetas Illimar Toomet