India Madhya Pradeshi osariigis veehoidlale ehitatud päikesepark sai suvises tormis märkimisväärselt kannatada, mis osutab antud olulise rohepöörde lahenduse tehnoloogilistele puudustele.
Kesk-India Madhya Pradeshi osariigis ehitati Narmada jõele peamiselt põllumajanduse tarbeks vee kogumiseks tamm. Tammile pandi lähedalasuva templi järele nimi Omkareshwar. 2007. aastal valminud tammi tagusele veehoidlale ehitati Madhya Pradeshi osariigi valitsuse ja Riikliku Hüdroelektri Korporatsiooni (National Hydroelectric Power Corporation; NHPC) koostöös maailma suurim ujuv päikesepark, mis oli just lõplikult valmis saamas ja mille esimene osa hakkas elektrit andma alles nädal tagasi, vahendab Lokmat Times.
Päikesepark koosneb kolmest osast. Kelwa Khurdi küla lähistel asuva ujuva päikesepargi paigaldatud võimsus on 100 megavatti. Indawadi küla lähistel ujuva osa võimsus on/oli 88MW ja Ekhandi küla ujuvas päikesepargis 90MW. Paraku tabas Indawadi küla lähistel asuvat päikesepargi osa 7. mail 50 kilomeetrit tunnis tuuleiilidega suvine torm, mis kuhjas päikesepaneelid kaldale hunnikusse kokku. Õnneks ükski töötaja kannatada ei saanud.
Kommentaatorite sõnul polnud sellesse kohta ujuva päikesepargi ehitamine algusest peale kõige arukam mõte. Esimese asjana osutatakse, et troopikapäikese käes kipub plastik laiali pudenema ja seda eriti juhul, kui see on kontaktis veega. Päikese ultraviolettvalgus tekitab erisuguseid keemilisi reaktsioone, mis omakorda põhjustavad erinevaid vigasid.
Samamoodi on keeruline hallata vees asuvaid metallkonstruktsioone ja isegi roostevaba teras pole korrosiooni eest kaitstud. Eriti halb kooslus on metall, mis puutub kokku elektriga ja kui näiteks päikesepargis juhtub mingisugune elektrileke, mis jõuab konstruktsiooni metallini, siis korrodeerib see viimast väidetavalt tuhandeid kordi kiiremini.
Päikesepargi juhtkonna sõnul on tormi tekitatud kahju "oluline", kuid päikesepark loodetakse siiski peatselt taas töökorda saada.
Ujuvad päikesepargid on oluline rohepöörde osa, kuna tihti on maa hulk kohtades, kus neid vaja läheb, piiratud. Väidetavalt annavad vee peale ehitatud päikesepargid rohkem elektrit, kuna päike pääseb paremini ligi vms, need vähendavad veekogudel vee aurustumist (veeaur on väidetavalt kõige rohkem kliimasoojenemist põhjustav kasvuhoonegaas) ja ujuvate päikeseparkide alal ei õitse vetikad nii suurel määral.
Ujuvate päikeseparkide tõkenditena tuuakse välja, et nende ehitamine on märksa kallim ja nende võrestikku sättimine keerulisem.
Toimetas Karol Kallas