Küprosel õnnestus ära süstida kaks kolmandikku elanikkonnast. Süstimise järel kasvas suremus kümneid protsente. Suremus kasvas sõltumata haigestumisest Covidisse.
Ühendkuningriigi Liverpooli ja Ameerika Ühendriikide Harvardi Ülikooli ning Küprose teadlased üritasid saada teada, mis põhjustas saareriigis 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses "olulise ning statistiliselt tähelepanuväärse" liigsurmade laine.
Teadustöö avaldati teadusajakirjas Community Medicine & Public Health (Kogukonnameditsiin ja rahvatervis).
Küprose inimesi hakati väidetavalt Covidi vastu aitavate ainetega süstima 2020. aasta viimastel päevadel, samal ajal kui Eestis. Esimese modRNA annuse said haavatavad elanikkonnagrupid. 2021. aasta alguskuudel kaasati süstiprogrammi kõik Küprose inimesed.
Koguselt kõige enam inimesi süstiti 2021. aasta mais ja detsembris. Uuringus tuvastati, et nimetatud süstikuudele järgnes, võrreldes eelneva viie aasta keskmise elust lahkunute arvuga, "enneolematult suur" suremus. Seda isegi ilma Covidi surmi arvestamata.
2021. aasta kolmandas ja neljandas kvartalis kasvas elust lahkunute hulk vastavalt 34,1 ja 11,8 protsenti. Liigsurmade laine jätkus 2022. aastal ja esimeses kvartalis heitis hinge 30,7 protsenti rohkem inimesi.
Covidi tippajal süstiti ära ligi 75 protsenti riigi elanikkonnast.
"Meie uuringu tulemused tõstatavad tõsiseid küsimusi vaktsineerimiskampaania ja teiste põhjuste võimalike mõjude osas suremusele," kirjutavad teadlased.
Eesti suremus oli 2021. aastal, peale süstikampaania algust, 17 protsenti suurem kui 2020. astal.
Toimetas Karol Kallas