Ungari Serbia piir Tompa linna lähistel Foto: Scanpix

Euroopa Kohus karistas Ungarit massisisserände tõrjumise eest 200 miljoni eurose trahviga, millele lisandub miljon eurot päevas kuni massisisserände lubamiseni.

Euroopa Kohus mõistis Ungari 2020. aasta 17. septembril süüdi ebaseadusliku sisserände piiramises, kuna riik kasutab sissetungijate tõrjumiseks väidetavalt Euroopa Liidu seaduste vastaseid lahendusi, vahendab ReMix

Ungari peaminister Viktor Orbán arvas kohtu otsuse peale, et see on ennekuulmatult pöörane, kui nõuab Ungarilt oma piiride kaitsmise põhjusel päevas miljon eurot. "Brüsseli bürokraatide jaoks on ebaseaduslikud sisserändajad tähtsamad kui oma Euroopa kodanikud."

2020. aasta kohtuotsuse kohaselt peab Ungari ebaseaduslikke sisserändajaid ebaseaduslikult kinni ja ei luba neil siseneda oma riigi territooriumile. Ebaseaduslikke sisserändajaid hoitakse Serbias Röszke transiidialal, kust nad saadetakse lähtemaa suunas tagasi enne kui nad saavad vaidlustada asüülitaotluse tagasilükkamise. Kohus käskis Ungaril toona sisserändajate tõrjumine lõpetada. 

Euroopa Kohtu hinnangul ei täida Ungari talle andud korraldust ning langetas seepärast nii ränga otsuse. Kohtu otsus tehti huvitaval ajal, kuna suurem osa eurooplastest on massisisserände vastu ja eriti sellise, mis lähtub mitte-Euroopa riikidest. Küsitlused näitavad, et seitse kümnest eurooplasest arvab, et nende riigis on liiga palju sisserändajaid. 

Kohtusse viis Ungari George Sorose rahaga tegutsev inimõiguste vabaühendus Ungari Helsingi Komitee.

Kohtu otsusele heidab varju tõik, et Ungarit ümbritsevad turvalised riigid ja Genfi rändeleping sätestab, et asüülitaotleja, kes millegi eest põgeneb, peab asüüli taotlema esimeses turvalises riigis. Selliseid on enne Ungarit Balkani rändeteel mitu. 

Toimetas Karol Kallas